kaupa importimine kahjustab keskkonda. Probleemiks on siis sõidukite heitgaasid. Samuti ka erinevad taimekaitsevahendid ja säilitusained, et kaup jõuaks sihtkohta võimalikult värskena. Siinkohal ei saa ma öelda, et tarbiksin vaid Eestimaist toitu, sest talvel ei ole Eesti puuvilju ja köögivilju palju saada. Siis haarab ikka mu käsi poes välismaiste toodete poole. Ning üldse, Eestis ju banaane ja avokaadosid ei kasvata, mida mulle ikka süüa meeldib. Mina arvan, et suur probleem on toidutootjad, sest neid ei huvita keskkonnasäästlikkus, vaid neile on oluline vaid kasum. Ehk on nende elumoto ’’peale mind tulgu kasvõi maailmalõpp’’. Sellised inimesed ongi meie planeedi probeem. Kuidas saab kurnata ja hävitada oma planeeti ja jätta oma järglased tagajärgedega tegelema. Kas tõesti ei hooli nad meie planeedist. Meil on ainult üks Maa, ning kui selle hävitame, siis hävime ka ise. Keskkonnasäästlik toidutarbimine on veel asi, milles ei ole täiuslikkuseni jõutud
asuvasse laagrisse korraldab Tallinna ülikooli juures tegutsev Konfutsiuse instituut. «Laagris õpitakse hiina keelt, tegeletakse võitluskunstidega (peamiselt tai chiga) ja kalligraafiaga, õpitakse tundma traditsioonilisi Hiina pille ja käsitöötehnikaid. Lisaks külastatakse templeid, looduskauneid paiku ja palju muud,» rääkis Varik. Kuus noort saarlast viibivad Hiinas 19. juunist 3. juulini. Eesti piimatooted võivad hakata liikuma Hiinasse Eesti põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad näevad Hiinaga koostöövõimalusi näiteksa tõuaretuse ning piimatoodete ja piirituse ekspordi alal. Eelmisel nädalal külastas Eestit Hiina põllumajandusdelegatsioon eesotsas asepõllumajandusminister Chen Xiaohuaga. Eesti ja Hiina põllumajandusministeeriumid sõlmisid vastastiku mõistmise memorandumi ning toimus ärifoorum, kus kahe riigi põllumajandusettevõtted ja toidutootjad arutasid koostöövõimalusi. Hiinas elab üle 1,3 miljardi inimese
annaabi.ee 
