Mood Eesti Punaarmee(staabiülem August Kork). 300 km-ne lõunarinne. Kuppelmaastiku ja järvede rohkuse tõttu polnud pidevat kaitsejoont ja punased murdsid veebruarist maini mitmel korral Rahvaväe kaitsest. Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog ja mai II poolel haarati initsiatiiv. Viru rindel suht vaikne. Enamlased purustasid suurtükkidega suure osa Narvast. *Esmatähtsaks kujunes EV majandusliku olukorra tervendamine. Toiduteraviljast järkus vaid veebruari lõpuni. Leivanorm 1/3 naelani(140g) päevas in kohta. Alles märtsis viljasaadetised Ingl, laenu Soomelt, mitmete lääneriigid avasid kaupade sisseveo. 1918. dets keskpaigaks enamlaste (koordinaator Viktor Kingissepa) poolt kavandatud mässukatset ennetati. Saaremaa mäss 1919 veebr saarlased olid äralõigatud mandrist ka raskustes, võtsid vastu enamlaste propagandat baltisaks mõisnike vastu. Karistussalk normaliseeris repressioonidega olukorra.
pealetung. Enamlased purustasid suurtükitulega enamuse Narva linnast, mille tagajärjel põles terve Joaoru linnaosa maha. Peavarjuta jäi üle 2000 inimese. 7 Riigielu taastamine Järgnevalt kujunes Eesti Vabariigi esmatähtsaks majandusliku olukorra taastamine. Sõdadest ja revolutsioonidest laastatud maa oli väljakurnatuse äärel. Toiduteraviljast jätkus vaid veebruari lõpuni. See sundis linnades leivanormi vähendamist päevas inimese kohta 1/3 naelani. Abisaadetisi oli oodata alles märtsis. Esimesena saatis eestlastele abiks Inglismaa oma viljasaagid, laenu saadi Soomelt ning mitmed lääneriigid avasid Eestile krediidi kaupade sisseveoks. Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti. See võimaldas senisest tulemusrikkamalt võidelda ,,kohaliku" enamlusega, mis kujutas enesest tõsist ohtu