Toidutekkelised nakkushaiguspuhangud Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute või nende kahtluse uurimise eesmärgiks on toidu kaudu levivate tervistkahjustavate ja eluohtlike haigusetekitajate leviku tõkestamine ning inimeste tervise kaitsmine. Toidutekkeliseks nakkushaiguse puhanguks nimetatakse kahe või enama, omavahel ühise toidutekkelise nakkusallika või ühislevikufaktoriga seotud nakkushaigusjuhu esinemist lühikeses ajavahemikus. Harva esinevate nakkushaiguste (siberi katk, botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul, loetakse iga haigusjuht puhanguks. Listeria monocytogenes Listeeria bakter põhjustab listerioosi. Bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus võib põhjustada veremürgitust, häireid siseorganite töös, meningiiti ehk ajukelme põletikku või seedetrakti häireid. Listerioos võib lõppeda ka surmaga. Saksamaal diagnoositakse igal aastal kuni 500 haigusjuhtu. Kus levib? Bakter pesitseb tooretes piima- ja l...
külmutamist vaakumpakendatud suitsutatud kalatoodete säilitamisel kombineeritakse termotöötlemist, soola lisamist, suitsutamist ja külmutamist kergesti riknevad toiduained nagu töödeldud juust, kaaviar, marineeritud kala ja liha säilitatakse vee aktiivsust vähendades ning seejärel külmutatakse Botulismijuhud maailmas Maailma suurim botulismi esinemissagedus on registreeritud Poolas.Enamus neist on olnud toidutekkelised, kõige rohkem esines Poolas botulismi eelmise sajandi viimasel veerandil. Kõige hullem oli aasta 1982, kui registreeriti 738 botulismi juhtu, millest 15 lõppes surmaga. Tervishoiuametnike sõnul on botulismi esinemissagedus suur seetõttu, et Poolas on kodune konserveerimine väga populaarne. See näitab ühelt poolt suurt botulismi esinemissagedust ja teiselt poolt põhjaliku järelvalve süsteemi olemasolu. Peale Poola on olnud palju botulismi juhtumeid Itaalias (1990. a
organisme, lähtudes nende ensümaatilistest omadustest ja ainevahetusradade tüüpi- dest, ning saavutatakse nii toiduainete parem säilimine kui ka toidulaua rikastamine uute toodetega (Heinaru, Talpsep, 2001). Kõik toiduained sisaldavad vähemal või suuremal arvul mikroorganisme. Mikroo- bide kasv ja areng toiduainetes võib põhjustada nii majanduslikke probleeme (toi- duainete riknemisest tulenev kahju) kui ka ohtu tarbija tervisele (toidutekkelised infektsioonid ja intoksikatsioonid). Eesti Vabariigis on toidutoorme kui ka töödel- dud toidutoodete mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks kehtestatud toiduseadusega mikrobioloogilised nõuded. Mikroobide arvukus tootes sõltub keskkonnast, kust toidutoore on saadud, mikroobide arvukusest toidutoormes, sanitaarsetest tingimus- test toidu tööstuslikul töötlemisel ja valmistoodangu pakendamisel ning valmis- toote säilitamise tingimustest. Toidus esinevad mikroorganismid on nende pato-
annaabi.ee 
