Tartu 2015 Selles essees arutan oma ühe eluvaldkonna – igapäevase toidutarbimise – üle. Valisin selle valdkonna, kuna keskkonnas on toidutarbimisega seotud palju probleeme ning eriti aktuaalne on toidu raiskamine, samas kui paljudel inimestel ei ole piisavalt toitu, mida lauale panna. Arutan, mis rolli mängib kõiges selles minu toidutarbimine ja kui palju see mõjutab üldist pilti. Väga palju mõjutavad minu toidutarbimist ja toitumialaseid valikuid minu teadmised, mida olen elu jooksul kogunud. Olen üsna teadlik toituja, tean mis on mulle halb ja mis on mulle hea. Samuti tean, mis on hea keskkonnale ja mis on keskkonnale halb. Tean, et keskkonda mõjutab väga palju maailmas kõrgel tasemel olev lihatarbimine, kuna suured veisekarjad paiskavad õhku meeletutes kogustes saasteaineid. Mina seda infot teades ei tarbi veiseliha, küll aga tarbin teisi lihasid ning ka piimatooteid
väljaõpetamatta ja üksuste saatmine euroopasse võttis aega. USA valitsus muutis rahva arvamust sõjaga liitumisest, kui nad esitlesid enda vägesid demokraatia kaitsjatena. Samas alustati ka suurt propagandat, mis toetas sõda ja see levis kõikidesse eluvaldkondadesse: kirikutesse, koolidesse, kinodesse jne. Ka Hollywoodi filmitööstus suunas vaatajaid sõja poole ja Saksamaa vastu. Ameeriklasi õpetati sõja tarbeks oma toidutarbimist rohkem planeerima ja ise endale aedvilju kasvatama. Samuti kuulutati kokkuhoiu pärast välja teraviljata kolmapäevad, lihata teisipäevad, söevabad esmaspäevad ja bensiinivabad pühapäevad. Peale selle, et paljud naised asusid esimest korda USA ajaloos tööle meeste töökohtadele, värvati naisi ka armeesse. Enamus neist töötas medpunktides. Väga paljud vabatahtlikud aitasid ka sõdureid ja nende peresid.