Bryani ja Tigermanni (2001) uurimuses ei ilmnenud mingisugust töömälu halvenemist. Oluline on ka mainida, et viimati nimetatud uurimuses mõõdeti töömälu numbrite tagurpidi nimetamisega. Lisaks kasutati ka Stroopi testi, mis peaks mõõtma pidurtatust, ning teisi kognitiivseid teste. Kuna neis erinevusi ei ilmnenud, siis gruppidevahelisi erinevusi pidada oluliseks. Ma arvan, et oluline roll on sellel, mil määral töömälu on toidustiimulite poolt hõivatud. Kuna Bryani ja Tigermanni (2001) uurimuses anti katseisikutele ettekirjutatud dieet, siis pidid nad keskenduma ainult sellele. Samas kui anoreksia korral on töömälu rohkem hõivatud mõtetega oma kehast ja toitu püütakse tarbida võimalikult vähe. Söögitungide sagedus ja intensiivsus võib olla vähemasti osaliselt määratud bioloogiliselt, aga ma arvan, et kindlasti on oluline vahendaja ka näljatunne. Kui kõht on tühi siis paratamatult mõtleme
muusika) seda paremini tuvastatakse T2. Kuna aga samal ajal T1 avastamine ei muutu, on see probleem - Positiivse afektiivsuse hüpotees - Kui viia inimene positiivsesse meeleollu on langus palju väiksem - Üleinvesteerimise hüpotees – edukaks lahendamiseks peab olema optimaalne aktivatsioonitase töötluse all olevatel ühikutel - Romantika kõige suurem tähelepanu ’kinniitaja’, aga näljatunne mõjutab toidustiimulite mõju Afekt ja töötluse haardeulatus - Üldine töötlussuund globaalselt lokaalsele, aga see on modifitseeritav Positiivne emotsioon soodustab globaalsemat töötlust - Küsimus on seega ka selles millistel tasanditel haardeulatuse muutmine töötab (tähelepanuline, mälu, tegevus, semantiline) Aga see kõik sõltub motivatsioonilisest intensiivsusest - Kõrge lähenemismotivatsiooniga emotsioonid peaks eesmärgi saavutamiseks