Liigid, mis moodustavad ajutisi või pidevaid karjasid Liigid, mis ei ole varem inimesega kokku puutunud Liigid, mida inimesed kasutavad toiduks või muuks otstarbeks Liigid, mis on lähedases fülogeneetilises suguluses äsja väljasurnud või ohustatud liikidega Kokkuvõte Väljasuremisele kalduvate liikide karakteristikud ei ole üksteisest sõltumatud, pigem moodustavad nad üksteisest sõltuvate omaduste rühmi. Näiteks on kitsastest toiduspetsialistidest liikidel tavaliselt ka väike asustustihedus. Uurides väljasuremisele kalduvate liikide tunnuseid, on võimalik prognoosida ka teiste liikide ohustatust ja nende kaitse vajadust. Kasutatud allikad Anttila P., Frey T., Ojanen M., Puhakka M., Vuorisalo T. 1996. Globaalsed keskkonna probleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto Karik H., Kuiv K.K. 2007. Keskkond ja keemia. Ohud ja hüved. Tallinn: Koolibri ~ 10 ~ Kuresoo R., Primack R.B., Sammul M. 2008
Märgates, et erinevates primaatide perekondades on väga erinev arv liike, loobusid teadlased liikide võrdlemisest ja võtsid edasises analüüsis kasutusele mitte liikide, vaid perekondade vastavad keskmised näitajad. Edasi kandsid nad perekondade vastavad näitajad graafilisele teljestikule (joonis 2.3), kus x-teljel on kujutatud primaatide erinevate perekondade toitumissalkade keskmised kaalud, y-teljel aga nende kodupiirkonna suurused. Toiduspetsialistidest perekonnad tähistati joonisel valgete, lehetoidulised perekonnad aga mustade ringidega. Jooniselt on hästi näha, et toiduspetsialistide kodupiirkond on keskmiselt suurem kui lehetoidulistel primaatidel, hoolimata nende toitumissalkade ja isendite toiduvajadusest. Lõpuks veel üks näide alternatiivsete hüpoteeside kontrollimise kohta primaatide uurimisel. Paljudel primaadiliikidel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Darwin (1871) seletas
annaabi.ee 
