Juba ammustest aegadest kasutab inimene baktereid või ja juustu valmistamiseks ning siiani kasutatakse neid piimasaaduste tootmisel nagu hapupiim, keefir ja jogurt. Nende toiduainetega saame ju valmistada väga palju sööki, milleta me ei kujuta tänast päeva ette. Tervislikud bakterid aitavad meie organismidel funktsioneerida ning blokeerida tervisele kahjulike bakterite tegevust. Tähendab, et kummagi bakteriteta ei oleks inimorganismi olemaski. Kasulike bakterite lisamine igapäevasele toidusedelile on äärmiselt oluline eriti nende jaoks, kes söövad töödeldud toitu. Inimese seedetraktis leidub mijoneid kasulike baktereid, mis on tähtsad seedetegevuse ja immuunsüsteemi jaoks. Paljud välised mõjutused võivad kasulike bakterite hulka seedetraktis tõsiselt vähendada, tekitades seedehäireid ja üldist tervise nõrgestamist. Inimene kasutab baktereid veel naha parkimisel, linaleotamisel ja reovete puhastamisel. Nad aitavad jõgedel ja järvedel puhtana säilida.
Kõikidest moesuundadest hoolimata, peab maratonijooksja toiduvalikust põhiosa moodustama süsivesikud. Nende osakaal peab olema u. 60-70% päeva energiakogusest. Proteiine peaks ühe päeva toidus olema 15-20% ja rasvu ka 15-20%. Treeningperioodi toit peab sisaldama toiduaineid, mis lisaks energiale, saab ka piisavalt vitamiine ja kiudaineid. Puu- ja juurviljad, viljatooted, pasta, riis, kartul, riis, väherasvane liha, kala, piimatooted ja ,,head" rasvad moodustavad alustala maratonijooksja toidusedelile. Seda nimekirja võid vajaduste ja soovide kohaselt täiendada. Pea alati meeles ka joomist jooma peab piisavalt ja eriti hästi sobib vesi. 8.Korralik varustus Õige varustuse eest tuleb samamoodi hoolt kanda nagu treeningute eest. Piisavalt peab olema sobivaid jooksu jalanõusid. Korralikud riided erinevate tingimuste jaoks ja head jooksusokid on väga olulised. Ära hoia kokku vales kohas, ostes sobimatuid jalanõusid, odavaid sokke või riideid, mis ei ole mõeldud higiseks treeninguks
annaabi.ee 
