põletati ta ära. Teiseks suureks probleemiks Rootsi ajal oli aastatel 1695-1697 valitsenud näljahäda. Kaks aastat olid ilmad kohutavad. Talved olid nagu talved ikka, kuid suved, kevaded ja sügised olid kõik ühtlasi külmad ja vesised. Esimesel talvel hakkasid otsa saada viljavarud. Tuli suvi ja juurde ei kasvanud enam midagi. Teisel talvel hakkasid surema ka kariloomad, kuna neile ei jätkunud enam toitu, ning nad ise olid ju ka paras toiduports perele. Seejärel hakkasid ka inimesed surema. Kes ei suutnud oma ligimest maitsta, see jättis eluga hüvasti. Ära suri 70 000 eestlast. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, perioodi algusest kuni ajal kuni suure näljani. Kuid seegi lühike aeg tõi olulisi muutusi rahva mentaliteedis. Arvan, et ei saa süüdistada valitsust mitmeaastaste halbade ilmade puhul. Ning lisaksin veel, et
1 tl (5 g) rasva või 1 tl (5 g) võid või 1 tl (5 g) õli või 2 tl (10 g) väherasvast margariini või 10 g pähkleid, seemneid 26 Toidupüramiidis esitatud toiduainete rühmadest valitakse toiduports. Vaatle tervisliku toiduportsu koostist joonisel 2.2. Pilt: Taldrikureegel Joonis 2.2. Taldrikureegel Jäta meelde taldrikureegel - see aitab süüa mitmekülgselt ja tervislikult: Pool taldrikust tuleb täita köögiviljadega (s.o. 2. põhikorrus). Veerand taldrikust täidetakse liha, kala, kana või muu 3. põhikorrusele kuuluva toiduainega. Veerand taldrikust jäetakse lisandile – pastale, kartulile, riisile jne (s
annaabi.ee 
