· Konkurents- -/-, mõlemale poolele kahjulik. 4. Mis on parasitism, millised on selle vormid too näiteid parasiitsetest organsimidest? Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näited: Inimene ja paeluss, kirp ja koer, 5. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. Positiivsed: · Parem kaitse · Efektiivsem toiduotsimine Negatiivne · Haigused · Konkurent toidu ja elupaiga pärast. 6. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. · Eksosümbioos- üks sübiont teise peal, nt: erakvähk ja meriroos · Endosümbioos- Üks sümbiont teise sees, Nt: bakterid ja rohusööjad loomad. · Lilled ja mesilased 7. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused.
korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. Refleks on NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Tingimatud refleksid on pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on suurel määral sarnased kõigil sama liigi isenditel. Nt toiduotsimine, järglaste eest hoolitsemine, soo järkamisele suunatud tegevus jmt. Tingitud refleksid on indiviidi kindlates tingimustes saadud kogemuse põhjal kujunevad, harjumuslikud kohanemisreaktsioonid. Ühtlasi nimetatakse tingitud refkelside kujundamisele tuginevat õppimist klassikaliseks assotsiatiivseks õppimiseks, mille mehhanismide tundmaõppimine oli üheks põhjuseks Ivan Pavlovile Nobeli teaduspreemia omistamisel.
tôstame vôrkmoodustise aktiivsust. Aju poolkerade töö sõltub võrkmoodustise aktiveerivast ja toniseerivast môjust. · Limbiline süsteem on osa ajukoorest ja koorealustest tuumadest, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. Psüühilisi nähtusi saadavad tavaliselt vegetatiivsed reaktsioonid (punastamine, hirmuhigi, "kananahk", pisarad jne). Käitumisreaktsioonid, mille pôjustajaks on teatud vajaduste rahuldamine (nt toiduotsimine), toimuvad limbilise süsteemi osavôtul. Otsaju - suuraju poolkerad (ajukoor) ja nendevahelised ühendused. Môtlemine! Meeleelundite tegevus! Õppimne! Mälu! Sihipärane tegevus. Suuraju poolkerade sagarate ja käärude tôttu on aju pindala ca 2 ruutmeetrit (ca 10- 10 närvirakku). Ajukoore piirkondadel on oma ülesanded: nii eristame nägemis-, kuulmis- vôi artikuleeritud kône ja kirjutamiskeskusi.
Loomade puhul räägitakse käitumisest tihtipeale siis kui on tegu loomade liikumisega, mis on vahendatud närvisüsteemi kaudu. Taimede käitumise all mõistetakse üldjuhul morfoloogilisi ja füsioloogilisi muutusi vastusena keskkonna muutustele. Loomade käitumise aspektid, mis ka taimedel: 1)Liikumine (selleks et hirmutada putukherbivoore - putukatest rohusööjaid) 2)Aktiivne toiduotsimine 3)Tulevase stressi aimamine kaks stressi allikat (konkurendid ja herbivoorid). Kui ühte taime hakkavad herbivoorid sööma, siis teised veel kahjustamata taimed hakkavad oma lehtedes tootma keemilisi aineid, herbivooride takistamiseks. 4) Suhtlemine kui kaks juurt üksteisele lähestikku siis tekib konkurents toitainete omastamises, see raiskab energiat
annaabi.ee 
