ja lohutust ning teda võib leida paljudest paikadest, sealhulgas Soto zeni templitest (5). 3.2. Budism Jaapani kodus Paljudes budismimeelsetes kodudes on kodualtar (butsu- dan). Tavaliselt on selles kesksel kohal budismiaineline kuju või mõni muu sümbol, peale selle on seal esivanemaid mälestav tahvel, püha budistliku tekstiga raamatuke, viiruki põletamise alus ja üht- teist muud. Hommikupalvuse ajal võidakse asetada altarile väike toiduohver, lugeda katkend suutrast ja läita viirukiküünal. Igal koolkonnal on oma eripärased riitused (5). Budism on iseäranis mõjukas matusetseremooniate ja kalmistute religioonina. Ka selles valdkonnas erinevad riitused koolkonniti, kuid põhilised rituaalid on ühesugused. Külastajad seavad hauakivi kõrvale õhukesi puitlaaste, millele on paksu musta tusiga kirjutatud tekstid, mis kajastavad selle templi uskumusi (5).
Seda ei tohtinud kohelda nagu tavalist. Püha seostus üleloomuliku maailmaga, millest inimene arvati olevat sõltuvuses. Iseloomulikemaks jooneks pühaga ümberkäimisel oli oma tegevuse piiramine või täielik puutumatuse keeld. Rahvusvahelises terminoloogias nimetatakse sellist nõuet tabuks. Tabu rikkujat pidi tabama vältimatu karistus. Hiiele või pühapuule tuli lepituseks viia ohvreid. Ohvriks sobis münt, mis pandi puu õõnsusesse, riideriba, mis seoti puu oksale või mõni toiduohver. Toiduohvriks võis olla pala uudseleivast, kausitäis värsket leent tapetud kodulooma lihast jne. Hiite ja pühapuude pärimustele on väga iseloomulik motiiv, et see, kes püha puud või metsatukka rüvetab, tabab mingisugune karistus. Tüüpiline on, et tal kas hukkuvad kariloomad või ta haigestub. Mõnikord on hiiepuude raiumine muistendi kohaselt toonud kaasa raiuja surma. Folkloristid on täheldanud muistendites aja jooksul toimunut huvitavat muutust.
annaabi.ee 
