Kopsud on olemas. Süda kolmeosaline, krokodillidel neljaosaline. Amnioodid (loodetel on sisemine lootekest – veekest ehk amnion). Munad on kaetud nahkse või lubjastunud kestaga (erandiks ovovivipaarsed ehk munaspoegijatest roomajad – näiteks rästik, arusisalik). Röövtoidulised või taimetoidulised (osad iguaanid, kilpkonnad). Kahepaiksete ja roomajate olulisus: Kõrge biomass - olulised toiduahelas nii kiskjate kui toiduobjektidena Taimetoidulised kilpkonnad on eutrofeeruvates vee-elupaikades olulisteks taimede vohamise piirajaks Kahepaiksed – indikaatorliigid Eesti kahepaiksete liiginimekiri: Tähnikvesilik (Triturus/Lissotriton vulgaris) Harivesilik (Triturus cristatus) Harilik kärnkonn (Bufo bufo) Kõre e. juttselg-kärnkonn (Bufo/Epidalea calamita) Rohekärnkonn (Bufo/Epidalea viridis) Mudakonn (Pelobates fuscus) Rohukonn (Rana temporaria) Rabakonn (Rana arvalis)
LõunaEuroopa, Ameerika). Ameerikas söövad karud sageli ka taimede maaaluseid osi (säilitusjuuri). Põllumajandus piirkondades on karude hulgas populaarseks toiduobjektiks ka teravili. Eestis on enim tarbitud marjadeks mustikas, pohl, jõhvikas, võimalusel söövad karud meelsasti ka õunu. Teraviljadest söövad karud Eestis kõige meelsamini kaera, mida nad võivad korraga ligi 10kg kinni pista. Eestis on karu toiduobjektidena kindlaks tehtud veidi alla 100 liig, samuti on siinsete karude toidust leitud üks seeneliik. Karude toidu koostis ei varieeru mitte ainult piirkonniti, vaid ka ühes piirkonnas olenevalt aastaajast. Nt. Eestis on kevadel olulisimad toiduobjektid imetajad ja rohttaimed, suvel lisanduvad neile sipelgad ning sügisel koosneb karu toit peamiselt teraviljast, marjadest ja õuntest
annaabi.ee 
