Kalakotkail oli viimase kaheksa aasta kehvem tulemus. Palju oli pesades mädamune, mis võib olla põhjustatud kehvast ilmast kevadel haudumise ajal. Mõnes pesas olid teadmata põhjustel pojad hukkunud. Lennuvõimestus 46 poega (2006 oli see arv 62). Eestis pesitseb 55-60 paari kalakotkaid. Võrdluseks 1985. aastal pesitses vaid kümmekond paari... 2007 alustati värviliste plastikrõngaste kasutamist kalakotkal. Konnakotkastel (suur- ja väike-konnakotkas) oli oodata toidunappust eelmisel aastal, aga tegelikult jõudis see kätte alles tänavu. Näriliste arvukuse madalseisust tingituna oli pesitsusedukus väga madal (0,22 poega asustatud pesa kohta). Konnakotkaste arvukuse hindamine on pisut keerukam ja sellega me koosoleku ajal hakkama ei saanud, tõenäoline arvukus on stabiliseerunud ca 500 paari tasemel (kuigi kõigub aastati olenevalt toidu olemasolust ja talvitusoludest Lõuna-Aafrikas). Ka konnakotkastel kasutatakse värvilisi rõngaid alates 2006. aastast.
suurem, elukohta vahetatakse mõne aasta möödudes, toidu nappust esineb harva (komplekteeritum toiduhankimine), kaubandus minimaalne, spetsialiseerunud käsitöölisi väga vähe, erinevused rikkuses väikesed, poliitilised liidrid ajutised (Suur Mees). 3. Karjakasvatajad asutustihedus madal, kogukond väike, rändlev või poolrändlev eluviis, vajavad loomi ja karjamaad (sellepärast peavad rändama), tihti esineb toidunappust (kuna ühekülgne toiduhankimise viis, epideemiad, põuad jne), kaubandus väga oluline (et saada asju, mida ise ei tooda), spetsialiseerunud käsitöölisi vähe, individuaalsed erinevused rikkuses suured (võrdsed võimalused = kellel tööd ja õnne), poliitilised liidrid (vanemad ajutised/alalised). 4. Intensiivne põllumajandus (ka Eesti ja läänemaailm), kõrge asustustihedus, suured kogukonnad,
annaabi.ee 
