teda asendavad teised süsivesikud. Tärklis jagatakse järgmistesse rühmadesse: 1. Kartulitärklis, mis ei kannata kuumutamist, vees ei lahustu. 2. Maisitärklis, mis kannatab keetmist. 3.Riisitärklis, mis on kõige väiksemate terakestega. Tärklis on tooraine mitmetele tööstustele, näiteks: paberitööstus, toiduainetetööstus, alkoholitööstus, ravimitööstus jt. Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt, ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid.Tärklis on söödav toiduaine ja samas ka toidulisaaine ning loomakasvatustes kasutatav söödamaterjal. Tärklist loetakse taastuvaks tooraineks.
molekulmass) · Tärklis on puhtal kujul veel lahustamatu,lõhnatu ja maitsetu valge pulber. · Tööstusliku töötlusega muutub ka tärklise lahustuvus ja venivus. · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin. Kuumas vees annab amülopektiin kolloidlahuse, mida igapäevases elus tunneme tärkliskliistrina. Kasutamine toiduainena · Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt ,ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid. Töödeldud (modifitseeritud) tärklisevorme on palju. Tärklise kvaliteet · Tärklise kvaliteet sõltub tärkliseterade suurusest.Suured tärkliseterad on kergesti väljapestavad,aga väikseid terasid on halb väljapesta ja seetõttu tärklise kvaliteet ka langeb. Maitseomadused · Tärklisel otsest maitset ei ole.Ta on lõhnatu ja valge,kuid igapäevaselt
annaabi.ee 
