Mõnikord võivad nad süüa kõrrelisi nagu koeradki, et puhastada soolestikku parasiitidest või väljutada sinna kuhjunud jääkaineid (Laanetu, 2007). Inimene on pidanud saarmast ikka kalasööjaks ja lausa kalaröövliks. Kalarikastel veekogudel sööbki saarmas peamiselt kalu, kuid suurel osal veekogudel peab ta leppima konnade, veeputukate ja vaid väheste väikeste kaladega. Varematel aegadel oli talvel üks saarma peamisi toiduliike jõevähk, headel vähijõgedel ka suvel. Saarma toidusedel oleneb suuresti aastaajast ja veekogu eripärast selle elustiku koosseisust . Suvel on saarma toidusedel kõige mitmekesisem, suurim osatähtsus on siiski kaladel (30 40%), linnupoegade koorumise järel on saarma toidus olulisel kohal ka veelindude, esmajoones sinikael-pardi pojad, paiguti võib nende osatähtsus küündida 2025 protsendini. Konni on saarma toidus suve hakul alla 20%, kuid sügiseks nende osatähtsus suureneb.
Mõnikord võivad olla saastumise põhjuseks ka kasutatud nõud ehk ristsaastumine. Viirused, näiteks hepatiidid, võivad edasi kanduda toidu kaudu. Ka parasiite, näiteks trihhinelloosi põhjustajaid, võib samuti leiduda toidus. Bioloogiline saastumine on ka tungaltera, mis kahjustab rukist ning tekitab hallutsinatsioone ja krampe. Aga siiski, enamus toidust põhjustatud haigusi on tekitatud bakterite poolt. Järgmises osas kirjeldatakse neid toiduliike mis on kõige tõenäolisemad haiguste kandjad, viise kuidas toit võib saada saastatud ja samme mida tuleks astuda, et hoida toiduaineid saastumise eest. Bioloogiliselt riknenud toidul ei pruugi olla paha maitset. Täiesti normaalse maitsega toit võib olla bioloogilise toidumürgistuse allikaks. 2. FÜÜSIKALINE (mehaanilised lisandid) - avastamine visuaalselt aga ka metallidetektoritega;
annaabi.ee 
