Valkude ehk proteiinidega on seotud kõik organismi elutähtsad protsessid (struktuuride loomine- valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine põhil ehitusmaterjaliks; valdav komponent ensüümide koostises; kaitsefunktsioon; elutähtsate ainete transport organismis) Valgud koosnevad aminohappejääkidest, toiduvalgus esineib neid 20 erinevat, millest 8 (lüsiin, metioniin, trüptofaan jne) on inimesele asendamatud ehk organism pole võimeline neid teistest toidukomponentidest sünteesima. Täisväärtuslik valk selline, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes. Piimavalk on täisväärtuslik, samuti muna. Loomses valgus on asendamatuid aminohappeid rohkem. Taimses valgus on ühe või teise asendamatu aminohappe puhul puudujäägid. Valguvajadus sõltub vanusest, soost, töö ja tegevuse iseloomust, lihasmassist jne. Valgud peaksid katma 10-15% päevasest toiduenergiast
· võib sisaldada teisi toiduaineid ning lubatud lisaaineid; · säilitatakse enamasti temperatuuril 2-6 oC. Lihatooted jagunevad kaheks suuremaks alamrühmaks: · võileivapealsed lihatooted (keedu- ja suitsuvorstid, suitsulihatooted, pasteedid jm); · roavalmistustooted (roavalmistusvorstid, veretooted, hakklihast lihatooted, süldid, pelmeenid jm). Vorst - valmistatakse peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest toidukomponentidest, on pritsitud sea- või lambasoolde või vorstikesta ning termiliselt töödeldud. Vorstiliigid: · toores vorst - kuumtöötlemata vorst, mis on valmistatud soolatud ja maitsestatud toorest lihast. · Keeduvorst - auru või veega keedetud, mõnikord ka ülesuitsutatud, niiskuse osamass on 75%. · Toorsuitsuvorst (salaami) - öödeldud külma suitsuga temperatuuril mitte üle 25 °C ja kuivatatud, valmistamisel kasutatakse enamasti bakterkultuure
annaabi.ee 
