Kirjanduses leidub tihti viiteid sootihaste suurele ühtekuuluvustundele. Sageli tegutsevad nad kahe- või kolmekaupa, mis jätab mulje, nagu hoiduksid paarid kokku aastaringi. Sootihase laul on ühetooniline hele "dip-dip-dip...". Sootihaseid võib meil kohata nii suvel kui ka talvel. Sügisel rändab osa sootihaseid (arvatavasti peamiselt samasuvised noorlinnud) meilt ära, kuid on teadmata, kui kaugele nad siirduvad. Paarilise leidmisel annab isaslind emaslinnule seemnekese või mõne muu toiduiva. Kui emaslind selle vastu võtab, tähendab see nõusolekut ja siit peale jäävad linnud kokku. Pesamaterjali kannab kohale ja pesa ehitab emaslind üksi. Pesa ehitatakse puuõõnsusesse ja selle kõrgus oleneb sobiva puuõõne kõrgusest. Pesa koosneb peamiselt samblast ja rohukõrtest, pesalohk on vooderdatud taimevilla ja karvadega. Pesas olevad munad on valged, roostepruunide pisilaikudega. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Poegi
vahel segametsi. Põhjatihase mõlemad pesitsuskaaslased on võimelised uuristama pehkinud puutüvesse pesa. Kuid põhjatihase nõrkuse ja vähese agressiivsuse tõttu peab ta tihti selle loovutama teistele lindudele. (R.Ling, 1980). Põhjatihase vanalinnud hoiavad tugevalt ühte. (Linnud"Eesti selgroogsed"). Sootihase teeb eriliseks komme, kus paarilise leidmisel annab isaslind emaslinnule seemnekese või mõne muu toiduiva. Kui emaslind selle vastu võtab, tähendab see nõusolekut ja siitpeale jäävad linnud kokku (Linnud"Eesti selgroogsed"). Pildil 1 on sootihane (Observations habituelles) ja pildil 2 on põhjatihane (Unsere europäische Vogelwelt) 7 Teisi tihaste liike Sabatihane (Aegithalos caudatus) Sabatihane on väike värvuline, kelle saba on pikem kui ta keha. (British Garden Birds)
annaabi.ee 
