Sageli on spekuleeritud ka selle üle, et biokütused on alternatiiviks naftale, sest need on keskkonnasäästlikumad. Uuringud on aga näidanud, et nad pole piisavalt keskkonna säästlikud ja energiarohked, et neid tõesti naftabaasilt saadava kütusega asendada (Clemente 2015) Lisaks eeltoodule põhjustavad nad rohkem korrossiooni ja murdumist terases ( NACE International 19 2013). Biokütused on seotud ka toiduhinna volatiilsuse ja tõusuga. Eriti maailmas, kui meil on nälg, siis peaks biokütus olema äärmuslik valik. Lisaks eeltoodule on veel mitmeid vasturääkivusi sellele, et nafta kasutamine on igati efektiivsem (Clemente 2015). Ka suurimates riikides on näha naftavarude kasvu. Hiina on strateegiliselt petreooleumi kokku ostnud ligi 500 miljoni barreli jaoks 2020 aastaks. Samuti ostavad hiinlased 25 miljonit autot aastas
põllumajandussaaduste) ja kütuse hinnad. Sealjuures on meile olulised nii kodumaisete 7 tootjate toidukaupade hinnad kui toiduhinnad maailmas üldiselt, kuna osa meie toodangu valmimisel kasutatavast toorainest, nt mais, tuleb paratamatult sisse osta välismaalt. Olgugi et 2011 aasta augustiga võrreldes oli toiduhinna indeks tervikuna maailmas sel aastal 18 punkti madalam, ei näita meile oluliste põllumajandussaaduste (nagu näiteks teravili ja riis) hinnad käesoleval aastal langustendentsi. Ka on olukord toiduainete turul keeruline - konkurents on tugev ja jääb tugevaks, seda kõikides tähtsamates toiduainete sektorites. Peamised ohud poliitilisest ja majanduslikust kaugkeskkonnast, mis võivad meid mõjutada, on võimalus mitte saada krediiti ja vähenev vaba raha hulk