Vapsikut on nähtud pesitsemas kompostihunnikus ja tõenäoliselt mingis maa-aluses õõnsuses rannavallis. Täpik-maaherilase pesa on nähtud viie meetri kõrgusel tellisseinal, kinnitatuna katuse-eendi alla. Ka moondunud pesakuju tuleb sageli ette, näiteks siis, kui pesa ruumipuudusel enam loomulikult laieneda ei saa. Herilaste nukkumine vältab umbes kuu aega. Niipea, kui nukkudest kooruvad valmikud - töölised, loobub herilasema toiduhankimisest vastsetele, samuti pesa ja kannude ehitamisest, andudes ainuüksi munemisele. Elutsükkel Suve jooksul võib herilaspere kasvada mitmesajaliikmeliseks. Noored töölised toovad vastsetele, samuti ka emale toitu: algul magusat taimemahla, hiljem kärbseid, mesilasi, liblikate röövikuid - kõiki putukaid, kellest jõud üle käib. Mürginõela pistega või lihtsalt tugevate suiste abil surmab herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub
Teos nõuab huvist lähtuvalt lugemist. 5. Selgitage E-hoiaku ja E-suhtumise erinevust. E-hoiak on midagi sellist, mida me ,,võtame sisse" see on meie endi teha, nö tehnika küsimus. E-hoiak pole tunne ega emotsioon, vaid pigem tähelepanuviis või objekti kontemplatsiooni viis. E-hoiak on ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav huvitu ja sümpaatiline tähelepanu (Stolnitz) E-suhtumine on tihedalt seotud toiduhankimisest vabaks jääva aja tekkimisega. Mida rohkem on inimesel vaba aega, seda rohkem rolli mängib esteetiline suhtlusviis. E- suhtumine haarab endasse inimese loomingulist tegevust maailma suhtes, see on ka kunsti loomise võime ning indiviidi subjektiiv-esteetiline teadvus (tema projektsioon maailma suhtes). 6. Iseloomustage fraasi ,,esteetiline objekt" tähendusi (vähemalt 3). .. kunstiteos .. kunstiteose tahk (meeleline, esteetiline) .. tajuaktid (üksik taju sündmus või sündmuste jada) .
temast väiksemaid töölisi ja isased. Töölised on arenemata suguorganitega emased, kes suve lõpuks kasvatavad üles uue emade ja isaherilaste põlvkonna. Ühiselulised on ka pesaparasiidid, kuigi neil puudub tööliste kast. Peale ühisherilaste elab Eestis veel vähemalt 300 mitmesugustesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvat erakherilast. Herilaste nukkumine vältab umbes kuu aega. Niipea, kui nukkudest kooruvad valmikud töölised, loobub herilasema toiduhankimisest vastsetele, samuti pesa ja kannude ehitamisest, andudes ainuüksi munemisele. Sügise saabudes ei välju nukkudest enam töölised, vaid uus põlvkond ema ja isaherilasi. Nad lendavad pesast välja ja paarituvad. Pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emaherilased aga poevad puu- ja koorepragudesse või sügavale pinnasesse ning langevad talveunne, pere sügisel hukkub. Ei ole kaitsealune liik. 4 Jooksiklased (Carabidae) 68
annaabi.ee 
