Kui suudame hoida enda kultuuri ning mõnel määral üle võtta midagi ka teistest kultuuridest, kujuneb ajapikku välja kirev ja huvitav kultuuride sulam. Negatiivselt võib rääkida immigratsioonist, mis võib Eesti tulevikus suuri probleeme kaasa tuua. Kuna Eesti on väike riik, ei suuda me paratamatult teiste rahvuste sissetungi kuidagi ära hoida. Terves maailmas rahvaarv ju kasvab, samas kui eestlaste arvukus väheneb. Rahvaarvu kasvuga hõivatakse ka rohkem maad, kas siis elamiseks, toiduhankimiseks vms. Nii ongi juba praegu 30 % Eestis elavatest inimestest venelased. Võiks juba kahjuks öelda, et Eesti on Venemaa eeslinn. Nagu ka mujal maailmas, on Eesti ühiskond muutunud mitmekesisemaks. Suhtlemisvahendina kasutatakse üha enam arvuteid, mille vahendusel saab ükskõik kus maailma otsas oleva inimesega suhelda. See võimaldab inimestel rohkem teada saada teistest kultuuridest ning leida sarnasusi enda kultuuriga. Proovitakse
Eesti alal võis jääkihi paksus olla umbes pooleteise kilomeetri paksune ning kuna mandriliustik sidus palju vett, langes ookeani veetase rohkem kui 100 m. Looduskeskkond muutust kardinaalselt. Valdav osa Euroopast kattis tundra ja metsatundra , metsaga oli kaetud vaid kitsas ala mandri lõunaosas. Inimesed pidid taanduma mandrijää laienemise eest. On teada kaks suuremat asustuspiirkonda: Lääne-Euroopas ja Vene lavamaal. Mõlemas kohas elavate inimeste peamiseks toiduhankimiseks oli küttimine. Jahiti mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põhjapõtru jt loomi. 4 Külmaharjale järgnes mandrijää sulamine ja taandumine, mis võttis väga kaua aega, kuid umbes 10 500 aastat eKr oli kogu Eesti ala jääst vaba. Alguses kerkis maapind väga kiiresti, kuna seda enam ei surunud allapoole paks ja tugev jää, kuid tänapäevaks on see kasv aeglustunud umbes 2-3 mm aastas
Karjalas Onega järve Olennji saarel. Hilismesoliitiline. Siin 174 hauda, neist osa varem lõhutud. Ookerhauad. Pead peamiselt ida suunas, teistsugust orientatsiooni vähem. Vertikaalasendis matustele oli kaasa pandud väga palju panuseid. Hauda kaasa ka toitu. Maaviljeluse algus Maaviljelus levis u 8000 aastaga üle maakera. Miks sellega üldse tegelema hakati? Täpselt ei teata. Maaviljelus rajas püsiva aluse toiduhankimiseks, ei sõltutud jahi õnnestumisest. Samas oli maaviljelus algetappidel üsnagi riskantne tegevus: oli küttimisest ja kalapüügist oluliselt ebastabiilsem. Viljelusmajandus tõi kaasa suurema elanikearvu ja asustustiheduse tõi kaasa ka vajaduse järjest suuremate toidutagavarade järele. Algne, üht viljaliiki tarvitav ühiskond on väga haavatav. Saak ikaldub, loomi tabavad haigused inimeste olukord keeruline. Viljelusmajandus üksnes paikse asustuse korral
annaabi.ee 
