Aafrikas, Gröönimaal ning igilume ja –jääga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. LK 1 Elupaik ja eluviis Elupaigana väldib kriimsilm lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna seal on kergem küttida teisi loomi. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Talval on hundid seoses toiduhankimisega karjalise ja hulkuva eluviisiga, suvel aga elatakse paariti ning pesakond rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika. Pesakond koosneb tavaliselt umbes 10-st huntidest ja hundikutsikatest. Hundi pesakond. Toitumine Eesti metsades on susi tippkiskja ehk ta on kiskja, keda ei ohusta mitte ükski teine organism. Talvel toitub ta uluksõralistest, väiksematest kiskjatest ja jänestest. Suvel aga koduloomadest (nt lammastest, millega ta toob kahju
Peale selle kuulusid nende kohustuste hulka ka kohtu mõistmine, usuliste kombetalitluste juhtimine ja rahvalt andamite kogumine. Andameid koguti ühiseks tagavaraks, aga ka isiklikes huvides. Ollakse päris kindel selles, et sellisest kihistunud ühiskonnast kujunes välja riik. Teadlastel on tsivilisatsioonide tekke võimalikeks põhjusteks kujunenud kaks versiooni. Esimese versiooni kohaselt ei tegele kõik ühiskonna liikmed enam toiduhankimisega. Tsivilisatsiooni tasemele jõudnud ühiskonnas on kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Osa inimesi tegi põlluharimis- ja karjakasvatustöid, teised aga käsi- või kirjatööd. Mõned juhtisid riiki või toimetasid usulisi talitusi. Et selline süsteem toimiks, pidid tootjad tootma palju rohkem toitu kui nad ise seda vajasid. Tänu sellele ülejäägile oli võimalik üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele ning ka metallist tööriistade kasutuselevõtmine.
ja peletavad metsast hulkuvad koerad, kes laastavad loomapopulatsioone, teostamata seejuures iget looduslikku valikut. Arvukus 1997. aasta loendusandmete phjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Elupaik ja -viis Elupaigana vldib lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed kttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti vib rohkem kohata vsastikes ja rabades. Talvel on hundid seoses toiduhankimisega karjalise ja hulkuva eluviisiga, suvel aga elatakse paariti ning pesa rajatakse veekogu rde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse pesa ise. Hundi kodu ja kodupaik ei saa olla midagi vga selgelt piiritletavat, kuid tal on vgagi kindlad nudlused elupaigale. Hunt vajab varjevimalusi, mida saavad pakkuda Eestis vaid raba servaala siirdemetsad ja suuremad metsamassiivid: seal leidub pidevalt ka sobivat toitu. Toiduks on neil metskitsed, metssead, pdrad, valgejnesed jt
4) Emaliin naiste staatus kõrgem seal, kus elukoht seostub emaliiniga. - Sotsialisatsioon protsess, millega järgnevad põlvkonnad sisestatakse kultuuri; lapsekasvatamise sotsiaalne termin, õpetatakse kultuurilist käitumist. 9. loeng Majandusantropoloogia - kogukonna elatusvahendite, tootmise, jaotamise, tarbimisesüsteem. Raha ei kasutata. Igas ühiskonnas tavad, mis tagavad juurdepääsu ressurssidele kuidas majandussüsteem on seotud toiduhankimisega. Sotsiaalsed erinevused või nende mitteilmnemine. Ühiskonnad kuidas elatusvahendeid toodavad. 1. Kütid, kalurid, korilased asustustihedus väga madal, vähe inimesi (aga suur maaala), rändlev või poolrändlev eluviis (elukohta vahetatakse 3 5 korda aastas), kannatavad harva toidupuuduse käes (kõik jagatakse grupi liikmete vahel võrdselt), kaubandus minimaalne (toodetakse ise), puuduvad
annaabi.ee 
