Kuid kuna nii koolides kui ka lasteaedades on lapsi palju, siis on ilmselge, et toitu, mis kõigile ühtviisi meeldiks on raske leida. Nagu täiskasvanud, on ka lapsed erinevad. Igal lapsel on oma lemmiksöögid ja- joogid, mida eelistatakse, ning toidud, mis neile üldse ei maitse. Teades lapse toidueelistusi, saab neid meelitada sööma ka toiduaineid, mis neile väga ei maitse lisades köögivilju pastaroogadele, kohupiima vormiroa koostisesse jne. Lapsed lähtuvad oma toidueelistustes toidu tuntusest ja maitsest. Näiteks eelistavad väikelapsed magusaid toite. Alla nelja-aastaste laste puhul tuleb arvestada, et laps on harjunud kindlate toiduainetega, mistõttu peaks uusi toite tutvustama neile ettevaatlikult ja väikestes kogustes. Samuti on väga oluline toidu välimus ning õige temperatuur. Uue toiduga harjutamine võtab aega. Tehes seda ettevaatlikult ja mänguliselt, võib see olla lastele põnev. Mida looduslikult värvilisem on taldrikule pandu, seda
....................................................11 2.4. TÖÖPLAAN.............................................................................................11 3. PILDID.....................................................................................................................12 2 1. TEOREETILINE OSA 1.1. KIRJELDUS · Lapsed lähtuvad oma toidueelistustes peamiselt kahest faktorist kas toit on neile tuntud ja toidu maitsest. Mida looduslikult värvilisem on taldrikule pandu, seda ilusam ja tervislikum see on. · Lapsele on tähtis ka toidu välimus ja õige temperatuur. Laps sööb salatit parema meelega siis, kui ta on näinud, millistest komponentidest toit valmistati. · Üldjuhul armastavad lapsed toiduaineid eraldi süüa. · Lastele peaks andma võimalus ise teha oma toiduvalikuid (mitme tervisliku toidu
annaabi.ee 
