Kui aga üha rohkem liike välja sureb, satuvad ohtu ökosüsteemid ning teatud hetkel oleme silmitsi nende täieliku hävimisega. Viimaseks tõsiseks mureks kujuneb kindlasti tulevikus ka toidupuudus. Sellega oleme pidanud tegelema juba praegu, teades, et Aafrikas on näljahäda suur probleem. Toidu transport vaesematesse riikidesse on kulukas, kuid peaksime siiski aitama ja toetama ka neid, kellel selleks endal võimalusi pole. Arenenud riikides on palju inimesi, kes toiduda pirtsutavad ning seda raiskavad, aga nad ei mõista, et kellelgi teisel oleks ära visatud toitu vaja, et elus püsida. Inimkonna suurenedes väheneb põllumaa pind ja see muudab kõigi toitumise lähiaastatel raskemaks. Samuti on aeglustunud kõlvikute viljakus. Ligikaudu 500 miljonit inimest elab riikides, kus põllumaad pole enam nii palju, et kasvatada vajaminevat toitu. Seega peavad nad sõltuma sissetoodud toidst. Aga kui riikides jätkub toidu raiskamine, siis seda ei jätku
Peaks ausalt ütlema, et see meeldis mulle natuke ja ma ei pelgaks ka teist korda inimeseõpetuse tunnis sellist asja tegema. Kasutatud allikad Tallinna lastehaigla. (2000). Tervislik eluviis7-15 aastastele lastele. Allikas: http://www.lastehaigla.ee/public/arst_annab_nou_artiklid/tervislik_eluviis.pd f Talviste, T. (2015). Allikas: http://www.omastehooldus.eu/sites/default/files/public/tervislik_toitumine.p df Tervise arengu instituut. (2015). Kuidas tervislikult toiduda. Allikas: Toitumine.ee: http://toitumine.ee/ Tervise arengu instituut. (2015). Soovitused tervislikuks toitumiseks. Allikas: Toitumine.ee: http://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/soovitused- tervislikuks-toitumiseks Tervise arengu instituut. (2015). Vesi. Allikas: Toitumine.ee: http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vesi Tervise arengu instituut. (30. jaanuar 2018. a.). Tervisliku toitumise põhimõtted. Allikas: Toitumine
annaabi.ee 
