püüda. II astme vastsed tuuakse tiikidesse 2-4 nädalat pärast tiikide vee alla võtmist, kuid siiski enne rebukoti toitainete tagavara lõppemist. Poegade koorumise ja tiikidesse viimise õige ajastatus on tähtis. Õige asustustihedus oleneb liigist, hautamismeetodist ja noorvähi tiikidest. Liiga madala tiheduse korral on tiigid alakasutatud ja liiga kõrge tiheduse korral suureneb suremus. Sobiv asustustihedus oleneb varjepaikade arvust ja tiigi toidubaasist. Asustustihedust saab teatud määral suurendada näiteks poegade söötmise abil (kui on juba 2-3 cm pojad) või suurendades tiigi pindala kasvatusperioodil. 3.1.3. Ekstensiivne tiigikasvatus Lihtsa ehitusega pinnasetiigid, kuhu asustatakse vähki. Vähid kasvavad ja paljunevad ise. Asustatakse suguvähke või erivanuseid noorvähke. Populatsiooni väljakujunemine kestab olenevalt liigist ja asustusmaterjalist 5-10 aastat.
Kevadest sügiseni kahjustab põder latiealisi ja vanemaid kuusikuid, koorides hammastega koort kuuskede tüvedelt. Põtrade poolt murtakse ka lehtpuude latvu, millised muutuvad seejärel kasvus põõsasjaiks. Põdrakahjustused eelmise sajandi alul meil praktiliselt puudusid, küll aga muutusid aktuaalseks sajandi II poolel seoses põtrade arvukuse kiire kasvuga. Kiire kasv oli tingitud eeskätt populatsiooni kiirest kohalikust juurdekasvust, ebaõigest jahinduspoliitikast, heast kohalikust toidubaasist, suurkiskjate vähesusest ja invasioonist eeskätt Venemaa-aladelt. Massilised kahjustused algasid 1970. tel aastatel ja olid haripunktis 1980. tel. Sel ajal oli Eestis põtrade poolt kahjustatud männinoorendikke ca 20000 ha, 1995. aastal 7235 ha. Suurt kahju tekitavad põdrad II ja III vanuseklassi kuusikutele, koorides puude tüve koort. Tekitatud haavanditest levib puudele juurepess ja puud hukkuvad ning nakatavad ka teisi terveid puid. 1990
annaabi.ee 
