pane köögiviljad keema Juurvilju keevasse vette Linnu-, looma-, kasuta ära ka tailiha köögiviljade keeduleem, Kaunvilju näiteks valmista sellest kastet või suppi Kala väldi toidu mitmekordset muna soojendamist VITAMIINID, KUI TOIDUAINE LISAND Saab tarvitada vitamiini puuduse korral kas tahkel või vedelal kujul. (kapslid, tilgad, tabletid) Pole toiduasendajad! Võivad olla: Vitamiinid ( C vitamiin, multivitamiinid) Ravimtaimed ( rohelise tee ekstrakt) Looduslikud allikad (letsitiin, linaseemneõli) Täpsema ülevaate saab vitamiini vajaduse kohta toitumine.ee’s Küsimusi? AITÄH KUULAMAST! Kasutatud kirjandus: http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadus ed/vitamiinid http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toit umine/toidusoovitused/vitamiinid.html https://www.facebook.com/tervisliktoitumine/ posts/774735475948482 https://www
Kogu organismi oluline koostisosa Vajalik toidu seedimiseks Aitab kehatemperatuuri ühtlasena hoida VESI moodustab inimese kehast 60% Vee vajadus sõltub vanusest, ilmastikust, tervislikust seisundist ja kehalisest aktiivsusest Veepuudus võib olla ohtlik! Päevas saame toidu ja joogiga 2-3 l vett Veerikkad toiduained on: · Porgand, · Kurk, · Maasikas, · Piim Väga veevaene on õli Vitamiinid Vajame normaalseks arenguks ja elutegevuseks Poest ostetud vitamiinid ei ole toiduasendajad Vitamiine saame peamiselt toidust Põhilisi vitamiine on 13 Vitamiinid jagunevad: 1. Vesilahustuvad vitamiinid - C-vitamiin ja B-vitamiin 2. Rasvlahustuvad vitamiinid - A-, D-, E-, ja K-vitamiin Mineraalained Põhilisi mineraalaineid on 22 Tõhustavad: 1) Rasvade, süsivesikute,valkude ainevahetust 2) Luustiku kujunemist 3) Närvisüsteemi ja lihaste tööd. Lisaained toiduainetes Looduslikud Loodussamased Tehislikud Lisaained tähistatakse E-tunnusega
enesekontrolli. Vähe või ühekülgselt on teadvustatud, et tervislik seisund ja kehakaal on omavahel seotud. Eesti täiskasvanud elanikkonna 1996. a tervisekäitumise uuringust selgus, et vaid 3% küsitletutest pidas liigset kehakaalu võimalikuks haigestumise põhjuseks (4). Tavaliselt peetakse alakaalu ülekaalust ohutumaks. Terviseajakirjad ja müügikataloogid on pungil kõikvõimalikke kehakaalu alandamise vahendite ja võimaluste pakkumisi (aeroobikaklubid, trenazöörid, toiduasendajad, seedimise tõhustajad, lahjutustallad, -kõrvaklambrid jne) ning kaalujälgijate liikumine on muutunud massiliseks. Kaalu alandamise põhjendused tunduvad olevat aga suuresti seotud vaid välise atraktiivsuse ja kaasinimeste soosingu saavutamise, mitte tervisega. On leitud, et stress ja söömishäired on omavahel seotud (1; 3). Kas on ka Eestis laialt levinud keskendumine kehakaalule seotud ühiskonna kiire muutumisega kaasnevate kohanemisraskuste ja ebakindlusega?