energia vabastamiseks, kehatemperatuuri reguleerimiseks, C vitamiini, Ca, P, Na ja K ainevahetuseks ja südamelöökide reguleerimiseks. Magneesium lõdvestab veresooni, C seevastu põhjustab kokkutõmbumist. Liiga vähe Mg võimaldab Ca ja Na kuhjumist, mis häirib vereringet, põhjustab vererõhu tõusu. Viimane viib omakorda magneesiumi hulga vähenemisele ning edasi südamearütmia ja -rabanduseni. Magneesiumi leidub peaaegu kõigis toiduallikates, iseasi on tema biosaadavus. Taimed annavad põhiosa päevasest magneesiumivajadusest, teda leidub ju klorofülli koostises ja rakukestades. Mg allikatena võib ülesse lugeda nisukliid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, piima liha, oad, banaanid, aprikoosid, sinepipulbri, karripulbri, kookose. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumi sisaldus küll väiksem, aga biosaadavus hoopis parem. Merevesi sisaldab arvestatavalt magneesiumi, seega annavad
Aga alati seda ei juhtu. Kõige tähtsam on see, et seda ,,tagasimaksmist" ei saa teostada vaid süües rohkem kaltsiumi. (Kust me saame kaltsiumit?) 3.2.2 Magneesium Kõige rohkem magneesiumi on aktiivseima ainevahetusega elundeis, nagu peaajus, südames, maksas ja neerudes. Magneesiumi vajab lihaskoe lõõgastus ja närvitalitlus. Magneesium suurendab veresoonte lõõgastust. Ta on oluline südamelihase häireteta tööks. (Miks me vajame magneesiumi?) Magneesiumi leidub peaaegu kõigis toiduallikates, iseasi on tema biosaadavus. Taimed annavad põhiosa päevasest magneesiumivajadusest, teda leidub ju klorofülli koostises ja rakukestades. Parimateks allikateks peetakse päevalille- ja kõrvitsaseemneid, parapähkleid, kakaopulbrit, nisu- ja kaerakliisid. Neile järgnevad kreeka ja india pähklid, mandlid, pekaani- ja pistaatsiapähklid, kookos- ja täisterahelbed, tatar, hirss ning oad. Tagasihoidliku