Suurimad osad ookeanid (5) Probleemi olemus Kahjulikejäätmete matmine maailmamerre Naftapuurtornid-jäägid satuvad merre Prügi maailmameres. Maailmamere hapestumine Sureb palju loomi, linde Põhjused Heitveed Prügi sattumine merre Kemikaalid Väetisreostused Naftatankrite lekked Atmosfääri paisatud CO2 Tagajärjed Loomad võivad hukkuda, pidades jäätmeid toiduks. Veeõitsengud Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi. Maailmamere hapestumine Õlireostus Probleemide lahendused Tööstustest merre(ookeani) sattuva reovee eelnev puhastamine. Prügi mitte vette viskamine Piirata CO2 sattumist õhku Õlireostuse ennetamiseks ehitada mitmepõhjalisi tankereid, laevu. Rahvusvahelised kokkulepped ÜRO mereõiguse konventsioon HELCOM Allikmaterjalid http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/3maahoi d/maahoid10-1.htm http://www
Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. *Abiootilised tegurid: on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest) *Biootilised tegurid: on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid) *Ökosüsteemi tähtsaim omadus: iseregulatsioon *Toiduahele 3 peamist lüli: KONSUMENDID PRODUTSENDID DESRUENDID *Ökosüsteemi jagunemine elus ja eluta pooleks: elukooslus ja ökotoop *Liik: Igal liigil on oma leviala ehk areaal *Populatsioon: Ühisel terrotooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. *Populatsiooni arvukus: Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. *Populatsiooni tihedus: Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. *Dominantne liik: liik mile populatsioon on ökosüssteemis kõige arvukam.
Gaasitrassi ehitamine võib põhjustada tõsise kaose. Keemiarelva ipriiti, tabuuni, fosgeeni mis on mõeldud tervise rikkumiseks ja elu hävitamiseks, ja kõiki muid põhja sadestunud aineid pliid, fosforit, elavhõbedat, kaadmiumi liigutatakse algava gaasitrassi ehitamisel paigast. Raske on mõõta kahju võimalikku ulatust Balti mere keskkonnale, mere ja ranniku floorale ja faunale ning inimestele, kelleni see mitmekihiline saastatus jõuab takistamatult juba kas või toiduahele kaudu. Tuleks ju võtta arvesse, et Balti mere ökoloogilisest olukorrast sõltub meie igapäevase elu kvaliteet ja meie riikide majanduslik heaolu. Eesti seisukohast on tähtis tagada, et keskkonna- ja muude mõjude hindamine enne torujuhtme rajamist toimuks maksimaalse põhjalikkusega. Seda nii puhuks, kui gaasijuhe peaks kavandatud kujul rajatama kui võimaluseks, et arendaja loobub kavandatud trassist st liigsete keskkonnariskide ja nendega kaasnevate kulutuste tõttu
mitmekesisusele jätkuvad. Rohkem ja rohkem liike vajavad märkimisväärset juurdekasvu ellu jäämiseks. Võttes prioriteediks liigid ökoloogilise funktsiooni, evolutsiooni ajaloo või mõne teise kriteeriumi ees, mis aitab vormida kaitse strateegiaid. (Nijhuis, Michelle 2012) Vastupidiselt loomadele ei saa taimed asukohta vahetada kui nende looduslik elupaik on hävitatud, see aga suurendab ohtu väljasurra. Taimed on kui ökosüsteemi selgroog ja toiduahele vundament, selle ohtu sattumisel on väga tõsised tagajärjed kõigile. (The extinction crisis 2015) Looduskaitse seaduse (LKS) § 1.1 kohaselt on looduskaitse seaduse eesmärk looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (Looduskaitse seadus... 2004) Alljärgnevalt on tabel 2 välja toodud erinevate liikide arv ja nende protsentuaalne suurus. Tabel 2
Rannarahvas hakkas teostama laevadele omakohut, millest kasvas välja piraatlus. 10. Miks maailma kalavarud vähenevad? Ülepüük, suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid, maailmamere reostamine (maavarade kaevandamine ookeanist, meretransport jm). 11. Mis tagajärgi inimesele ja loodusele toob kaasa maailmamere reostumine? Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mürkained jõuavad toiduahele kaudu inimeseni, rannikudalad reostuvad (mõju turismile), vetikate vohamine, korallide hävimine. 12. Nimeta võimalusi maailmamere reostumiseks (reostusallikaid) Tööstuse olme, meresügavusse maetud mürkained, põllumajandusreostus (väetised), intensiivne kalastamine, kliima soojenemine, laevaliiklus (õnnetused tankeritega) 13. Milliste harude vahel ja kuidas jaguneb Eesti põhjavee võtmine? Salvkaevuga ja puurkauevuga 14. Millistes Eesti linnades kasutatakse joogiveena pinnavett?
annaabi.ee 
