Inglased ja Prantslased kehtestasid oma kultuuri ja reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda. Kus võidsid Inglased. Prantslasted jäi ainult üks väike koloonia Canadas .Quebeci. Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest pidude ajas nad värvisid enda keha punaseks. Indianlased kutsusid Ameeriklasi kahvanäodeks. Esialgu kõik oli hästi. (nad olid sõbrad) Indiaanlased õpetasid kuidas tubakat suitsetama ja maiskasvamist. Nad vahetasid karunahkade, tubakad ja toidainet alkohooli ja relvi vastu. Kõik läks hulluks kui Ameerikasse tulid liiga palju inimesi. Neid oli nii palju, et juba oli raske hingata. Indiaanlased ei saanud aru kuidas maat võib osta või müüa. Esialgu nad müüd oma maad raha vastu, aga nad ei saanud aru sellest aru. Ja selle pärast 17. Sjandil algas indiiansõjad. Inglastel olid head rõlvad, mundirid ja nod oli hästi õppinud. Inglased võidsid sõja. 19.sajandil indiaanlaste kultuur oli
Euroopa Liidu otsestest kasvuhoonegaaside heitkogustest ning selles kasutatakse 28% materjaliressurssidest [4]. 3. TOIDUKAO TEKKIMISE PÕHJUSED Toiduaineid visatakse peamiselt ära selle riknemise, toiduaine kõrbemise või värskema eelistamise tagajärjel. Inimestel on komme osta koju kokku hulgaliselt asju, mida ei suudeta enne riknemist ära tarbida [3]. Selle suureks mõjutajaks on poodides olevad allahindlused, mis kutsuvad inimest toidainet topelt ostma. Ameerika Ühendriikides on populaarsust kogumas kupongimine, kus korjatakse erinevatest reklaamlehtedest kokku kupongid ning minnakse nende eest hulgaliselt asju ostma. Nende toiduvarud on nagu laod ning ilmselgelt ei jaksata kõike enne halvaks minemist ära tarbida. Poodide nipp ongi selles, et ,,kõlblik kuni" ja ,,parim enne" kuupäevale lähenevad asjad on tihtipeale soodushinnaga. Inimesi see ei kõiguta ning ostetakse ikka hulgaliselt kaupa kokku.
annaabi.ee 
