Suure Depressiooni põhjustes ei olda üksmeelel. Kindel on see, et Suur Depressioon oli majanduskriis, mis oma ulatuse ja tagajärgede poolest ületas kõik ajaloos varem aset leidnud kriisid. 1920ndate aastate alguses tahtis suurem osa inimestest pärast raskeid sõjaaastaid elu nautida, see soodustas tarbmise ja tootmise kasvu. Kuid kõikides riikides ei olnud see nii. Osad riigid, kes olid veel sõjast toibumata, näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbitannia, kogesid suurt majanduslikku kitsikust. Ameeriklaste jaoks oli majanduskriis eriti valus, sest nende majandus oli sellel ajal eriti kõrgel tasemel. Ameeriklastele oli tekitatud kujutelm, et nende majanduse kasv on igavene, mistõttu sellist majanduskriisi ei kujutanud tavaline ameeriklane iial ette. Majanduskasvu asemele tulid vaesus, viletsus ja nälg. Suure börsikrahhi alguseks peetakse 24. oktoobrit 1929. aastal. 24
Sotimaal, Inglismaal, kus pälvis tähelepanu nii pianisti, helilooja kui dirigendina. Reisimuljed kajastusid romantikuile tüüpiliselt ka tema loomingus (Itaalia- ja Soti- sümfoonia, Veneetsia gondlilaulud) Aastast 1835 kuni surmani elas ja töötas ta peamiselt Leipzigis; õpetas Konservatooriumis, juhatas Gewandhausis kontserte, propageerides varasemat ja kaasaaegset muusikat. 1847.a. kevadel suri tema armastatud õde Fanny vapustusest toibumata lahkus ka Mendelssohn (38-aastaselt!) sama aasta sügisel (insult). Erilise populaarsuse, nii helilooja kui oreli-ja klaverivirtuoosina ning dirigendina saavutas Mendelssohn Inglismaal, kus juhatas muuhulgas eriti suurvorme, näit. 1847 Händeli "Messiast", Haydni "Loomist", Beethoveni "Missa solemnist". Looming Mendelssohni looming hõlmab mitmeid zanre, tänapäeval on tuntuimad teosed avamäng Shakespeare`i komöödiale "Suveöö unenägu", "Sõnadeta
turge. Jaapani väliskaubandus kasvas sõjaeelse perioodiga võrreldes kolm korda ja tööstus- toodangu väärtus üle viie korra. Sõda oli Jaapani ettevõtjatele tõeliseks kullavihmaks. (Krinal 1995: 159) 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda 1920-ndate alguses tahtsid enamik inimesi pärast raskeid sõja aastaid elu nautida, see soodustas tarbmise ja tootmise kasvu. Kuid mitte kõikides riikides ei olnud see nii. Osad riigid, kes olid veel ilmasõjast toibumata, näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbitannia, kogesid suurt majanduslikku kitsikust. (Adamson et al 2003: 59) Nii mõnelegi riigile oli Esimene maailmasõda tõukeks majanduse arendamisele. 1.3.1 USA majandus kahe maailmasõja vahel Kuna USA-l oli maailmamajnduses väga suur roll 1920-ndatel, siis eraldi peatükina käsitletakse USA majandust. Esimese maailmasõja aastatega muutus USA, kes ennem oli Euroopa riikidele võlgu olnud, ise võlaandjaks
annaabi.ee 
