Kas see on tõsi? Võibolla andis inimene ise alla ja loobus oma elust. Kui inimene loobub oma elust juhtubki kõige hullem. Ei tohi alla anda misiganes ka ei juhtuks. Tuleb vaadata alati paremasse tuleviku ja uskudagi sellesse, küll siis elu ka paremaks muutub, muidugi kui ise ka käed külge paned. Kokkuvõtteks võin öelda, et mina usun saatusesse ja ei häbene seda. Miski juhib meid edasi, kuid tõmbab ka tagasi kui vaja. Inimese usk on tema enda asi ja kedagi ei tohis diskrimineerida tema usu tõttu olgu see siis armastus või usk iseendasse. Iga inimene on eriline ja seda ei tohiks unustada, ka selline inimene on eriline, kes pole oma elus mitte millegagi hiilanud. Austagem üksteist ja liikugem koos parema maailma poole.
Töötaja peab ise ka võtma tagasisidet, kui võimalust ennast arendada ning midagi enda töös parandada. Kuid kahjuks kiputakse negatiivset tagasisidet võtma, kui solvangut. Ja positiivse tagasiside puhul jäetakse tihtipeale end unarusse. Tagasiside andmise juures peab kindlasti juht seletama ära, et mida ta täpselt töötajalt ootab. Mitte ütlema, et sa ei oska aga ei seleta, kuidas ja mida peaks töötaja tegema, et ta oskaks. Selline tagasiside oleks minu silmis poolik. Kunagi ei tohis juht kaotada kontrolli enda organisatsiooni üle. Ka välislähetustel käies peaks siiski kontoris olema inimene, kes viib juhi kokulepitud ajal asjadega kurssi, kas siis meili või telefoni teel. Samuti peaks juht oma töötajaid kontrollima. See pole halvas mõttes kontroll vaid pigem aitab kaasa organsiatsiooni arengule. Näiteks tean, et meil Eesti on kombeks kaubanduses teha kontrolloste. Olen ise töötanud toitlustusasutuses ning praktikal olin Kaubamajas ning mõlemal pool
annaabi.ee 
