Sellele järgnes Jaan Teemanti IV valitsus koalitsioonis Ühinenud Põllumehed ja Rahvuslik Keskerakond. 19.02.32-20.06.32. Suure kriisi aastad. 1930-1934. Omalaadne üleminekuetapp Eesti ajaloos. Perioodi lõpuks mindi dem valitsusviisilt üle autoritaarsele. Suur kriis koosneb tinglikult 3 osast: majanduskriis (ülemaailmne suur depressioon), eesti sisepoliitiline kriis ja põhiseaduse kriis, mis on omavahel tohedalt seotud. Kõigi nende aluseks oli majanduskriis, mis oli alguse saanud USAst. Kui esimene eesti maj kriis oli tingitud eelkõige sisepoliitilistest vääratest otsustest, kuid 30 aastate alguses ei olnud pm 67 kriisile alternatiivi. Majanduskriis avaldus kõigepealt põllumajanduses. Eesti oli 20 aastatel teinud panuse eelkõige põllumajandusele, kuna tööstusorientatsioon oli eesti
Rahvuslik Keskerakond, mis sisuliselt koondas kõik tsentrumiparteid. Sellele järgnes Jaan Teemanti IV valitsus koalitsioonis Ühinenud Põllumehed ja Rahvuslik Keskerakond. 19.02.32-20.06.32. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Suur kriis koosneb tinglikult 3 osast: majanduskriis (ülemaailmne suur depressioon), eesti sisepoliitiline kriis ja põhiseaduse kriis, mis on omavahel tohedalt seotud. Kõigi nende aluseks oli majanduskriis, mis oli alguse saanud USAst (vt eespoolt majanduskriis). Muidugi nägi rahvas, et riik on süüdi, alati süüdistab riik valitsust. Krooni devalveerimise ümber vallandus väga terav poliitiline võitlus. Kaks kõige suuremat pol jõudu EWs – Põllumeeste kogud ja sotsdemid olid igasuguse devalveerimise vastu (erinevatel põhjustel). Võitlus krooni kursi ümber omandas ennenägematud mõõtmed. Pätsi