Samal ajal tuleks arendada paremat koostööd valitsuses endas, et lahkarvamused parteide vahel ei põhjustaks järjekordseid enneaegseid valitsuste vahetusi. Seda kõike ajal, kus oleme silmitsi ülemaailmse majanduskriisiga, majanduskasvu aeglustumisega, riigieelarve suure puudujäägiga, haldusreformi läbiviimise suutmatusega ja euroraha kasutuselevõtmise võimetusega. Eurorahade kasutamatajätmist on peetud väga suureks ämbrisseastumiseks. Käesoleva aasta tõukefondide toetusrahast on ära kasutatud vaid kümnendik. Kuni 2013 aastani on Eestile planeeritud Euroopa Liidu tõukefondidest 53 miljardit krooni toetust (EPL, 2008). Päevalehe artikkel rõhutab nende rahade kasutamisvajadust. Leian, et see on midagi, mida valitsus peaks suutma teha, investeerides just nendesse valdkondadesse, mis on Eesti tuleviku suhtes tähtsad, näiteks eelpool mainitud teaduse ja hariduse valdkond.
Palgapoliitika soodustab meeste töölkäimist. Naine sageli kodune. Riik toetab perekonda. Perekond kannab hoolt nõrgemate liikmete eest. (Saksamaa) 2. Liberaalne - tugevam jääb ellu. Inimene ise vastutab oma heaolu ja õnne eest, riigi toetus on minimaalne. Maksud ja toetused väikesed. (Eesti) 3. Sotsiaal - demokraatlik - maksud suhteliselt suured, toetusrahad samuti. Riik vastutab inimese heaolu eest. Sageli on otstrabekam elada toetusrahast kui tööl käia. (Rootsi) Marginaliseerumine - inimese- ja ühiskonnavaheliste suhete nõrgestamine. Marginaliseerumisprotsess saab kõige sagedamini alguse kas materiaalsest kaotusest või isiklikust traagilisest elusündmusest. Inimene loobub võitemast oma koha pärast ühiskonnas, tema grupikuuluvus säilib, kuid side ühiskonnaga on kadunud (nt ,,geoloogid"/prükkarid). Inimeste marginaliseerumine ei ole ühiskonnale kasuli,, sest abivajajadon ühiskonnale lisakoormuseks
annaabi.ee 
