õlgade laiuselt. Harvemini kasutatakse käte laiemat toetumist. Harilikult toetutakse sõrmedele: pöidlad piki lähtejoone siseserva sissepoole, ülejäänud kokkutoodud sõrmed aga väljapoole suunatud. Erandjuhul (kui ühes peos on teatepulk või kui nõrkade sõrmede tõttu tekkib asendis "Valmis" sõrmede ebamugav, keskendumist segav pingutus) võib toetuda ka ühe või mõlema käega pöidlale ja sõrmenukkidele. Keha raskus on ligikaudu võrdselt jaotunud kõikidele toetuspunktidele. Õlad on lähtejoone kohal, pea otse, vaade suunatud rajale. Kaela- ja turjalihased hoitakse pingevabad. Asend "Valmis!" Käsklusel "Valmis!" tõstetakse puusavöö ühe rahuliku liigutusega õlavööst veidi kõrgemale. Taga oleva jala põlv tõuseb maast, õlavööde nihkub sõrmede toetuspunktist natuke ettepoole. KRK projekteerub samuti ettepoole esimest lähtepakku. Keha raskus jaotub kätele ja esimesele pakule toetuvale jalale, ent ka tagumine jalg on vastu pakku surutud
Jõukang tugipunkt on ühes otsas, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunkt teisel pool otsas.Liigutuste amplituud ja kiirus on väikesed. Vastaskangi (raskusjõu keharaskuskese) rakenduspunkt nende vahel. Lihaste kokkutõmbe jõuõlg on niisugusel kangil pikem kui vastasmõju õlg (raskusjõuõlg). Seetõttu töötavad lihased suure kasuteguriga; nt päkkseise tõusmise toetuspunktiks on pöialuudepead, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunktiks kannaköber.Kiiruskang lihasjõud asun toetuspunktidele väga lähedal, raskusjõu rakenduspunkt aga väga kaugel. Lihasel on liigutust raske sooritada. Sellepärast saavadki harjutused toimida suure amplituudi ja suure kiirusega, kuid jõudlus harjutustel on väike. Liigutuste kiirus ja amplituud on suhteliselt suur. Nt õlaliiges, põlveliiges, küünarliiges 5.TASAKAALUKANGI, JÕUKANGI JA KIIRUKANGI ESINEMINE INIMKEHAS Tasakaalukang ülemine kuklaliiges, ülemine hüppeliiges, puusaliiges, lülidevaheliigesed.
annaabi.ee 
