vastane. Polnud piisavalt järjekindel oma visioonide elluviimisega. Sellega säilib natside seadusandluse kõrval regionaalseadusandlust. Rõhk välispoliitikal. - LV: tugevad parteid ja liidumaad, riigikantsler juhib täitevvõimu, presidendi võim sümboolne. Konstitutsioon: Peale ühendamist 1990 teevad protestandid nö come back'i traditsiooniliselt on protestandid vasakpoolsete jõudude toetuspiirkond. Liidumaade taastamine enne riikluse taastamist. USA soov, et riiklus toetub liidumaadele. Liidumaade parlamendid viivad läbi hääletusi: Baier esmase hääletuse lükkab tagasi, nõudes suuri eritingimusi, teisel hääletuskorral saab hääletus poolehoiu ja luuakse Saksa Liiduvabariik vastavalt mõjusfääride jagunemisele lääne pool. Selge anglosaksi süsteem Saksa parteisüsteemi reformimisele. - vastu võetud 1948, LV luuakse 1949
Sots. valitsus surus mässu mahasõjaväe ja vabakorpuslaste abil (juhid Luxemburg ja Liebknecht mõrvati). 1919a likvideeriti ka teised kommunistlikud mässud ja Nõukogude Vabariik Münchenis. Saksa kommunistid ei andesta seda sotsiaaldemokraatidele. Vasakrinne (sots. + kommunistid) on Weimari Vabariigis välistatud. Baierist sai 1920'tel Saksamaa pettunud paremäärmuslaste ja rahvusradikaalide taimelava. Vabariigi põhiline toetuspiirkond on sotsiaaldemokraatlik ,,punane" pealinn (moodne suurlinn) Berliin, oli ka Preisimaa pealinn. Preisimaal on alati pandus suurt rõhku riigitruudusele. Nt Preisimaal loodi vabariigile lojaalne politsei (riigitruuduse traditsioon ja sotsiaaldemokraatide mõju). Berliini vallutus õnnestus natsidel alles 1930'te alguses (majanduskriisi tingimustes). Parema ja vasaku tiiva rahulolematus vabariigi vastu väljendus poliitilistes mõrvades. 1919-1922 pandi toime 376 poliitilist mõrva