Kunstlikud allüürid neid peab õpetama. Passaaz, piruett, hispaania kõrgema ratsakooli elemendid. Igal allüüril on oma pikkus ja sagedus. Sagedus, mis on allüüri sammude arv ühes minutis. Pikkus on traavisammupikkus, galopisammu pikkus, hüppe pikkus. Samm inglise keeles pace MITTE STEP. Liikumistsükkel periood mille vältel hobune viib edasi kindlas järjekorras kõik neli jäset. Liikumisel on aktiivne osa, kui hobune toetab jalaga vastu maad. Kaks faasi: toetusfaas ja lennufaas. Sammu pikkus on tähtsam kui sammu sagedus, nii sammumisel kui teiste allüüride puhul. 5/9 raskusest langeb hobusel esijäsemetele. Sammul on ainult üks jäsemetest õhus. Sammu pikkus on tavaliselt Tori hobustel 1,52 m. Eesti hobusel on 1,34 m. kui treenida, siis saame 1,8 m. sammu pikkus ja sammu sagedus muutuvad tööpäeva kestel. Kui hobune on peale söömist väljas, siis tema samm on lühike ja ta ei ole küllalt sage, kui ta aga liigub, läheb soojaks, läheb
Sammu pikkus seda mõõdetakse ühe eesjala teine-teisele järgneva kabjajälje vahekaugus. Keskmine normaalne samm on kui hobune astub tagajalaga eesmise jala jälge. Aga puhas pikkus saadakse ikkagi mõõtmisega(tähtsam kui sagedus) Sammu sagedus sammude arv ühes minutis. Treenimisega saab seda suurendada, aga ainult teatud piirideni. Liikumise tsükkel periood, mille vältel hobune viib edasi kõik neli jalga kindlas järjekorras. Faasid toetusfaas ja jala edasiviimise faas (lennufaas). Tori hobusel oli 1956 aastal sammupikkus 1,63m ja sagedus 60,1. 01.03.10 Veojõud veojõud millega hobune veab või mõjutab põllutööriista või veokit. Jaguneb kolmeks: 1. Tegelik veojõud Mingil tööl rakendatud jõud mida mõõdetakse veotakistusega, seda eeldusel, et veojõud on võrdne haagise enda veotakistusega. 2. Normaalne veojõud Pideval tööl rakendatud jõud, milles hobune kasutab kõiki jõuressursse end
annaabi.ee 
