12 Ü Valimiskäitumine ja valimistulemus. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel: · korrastab valijate registri · registreerib kandidaadid kodakondsus, kandideerimisiga, et poleks samal ajal mitmes nimekirjas, mõnikord nõutavad toetusallkirjad (president) või kautsjon. · Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni bülletäänid, protokollid, nimekirjad. · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse mitteametlikud tulemused selguvad juba 3-4 tunniga, ametlikud kui on läbi vaadatud apellatsioonid. · Sunnib erakondi kontrollima valimiskampaania kulusid annavad aru. Valijate käitumist mõjutavad: · klassikuuluvus sotsiaal-majanduslik positsioon. 1980. aastateni oli see otsustav.
Proportsionaalne valimissüsteem + üksikkandidaatide võimalus (jäi lahti seletamata) 19. X 1933 – Tõnissoni valitsus läheb erru Päts moodustab „spetsialistide” valitsuse EVKL asemele luuakse Eesti Vabadussõjalaste Liit (EVL): otsus osaleda valimistel suur edu kohalikel valimistel (I 1934) riigivanema kandidaadi otsimine Andres Larka (XII 1933) Riigivanema kandidaadid ja kogutud toetusallkirjad: Andres Larka (EVL) 62000 Johan Laidoner (asunikud) 38000 Konstantin Päts (PK) 18000 August Rei (SD) 5000 22.–23. IV 1934 – riigivanema valimised 29.–30. IV 1934 – Riigikogu valimised 12. III 1934 – riigipööre (vapside arreteerimine), oletatud Moskva toetust Pätsile III–IX 1934 – pehme diktatuur kaitseseisukord erakondade tegevuse piiramine Riigikogu suvepuhkusele valimiste edasilükkamine vapside väljatõrjumine poliitikast
annaabi.ee 
