haridusvaldkonna investeeringud suured. Kui aga pärast 2020. aastat investeeringud vähenevad, võib see kaasa tuua muutusi erinevatel haridustasemetel, vähem hakkab toimuma koolitusi, mida seni on rahastanud Euroopa Liit. Lisaks võib keerulisemaks muutuda täiendõppe võimaluse pakkumine. Nagu eelnevalt mainiti on riigil plaanis 90% ulatuses seniseid tegevusi jätkata, kuid siiski raha ei jätku, et kõiki senini toetatavaid valdkondi ka uuel perioodil rahastada ning see avaldab negatiivset mõju nii sotsiaal- kui haridusvaldkonnale. Haridus- ja sotsiaalvaldkonna hea toimine on põhialus inimeste heaolu loomisel ning samuti ka majanduse arengul. Hariduses on läbi viidud haridusreform, mis oli suuremahuline ning mille tulemused on olulised Eesti jätkusuutlikkusele, samas nõuab haridusvaldkond ka uuel perioodil investeeringuid edukaks arenemiseks
suureks ja viia arvuti thrashing olekusse. Teine mäluhalduse tähtis osa on protsessori abiga virtuaalmälu kasutuse korraldamine. Kui mällu on laetud mitmeid protsesse, siis tuleb neil keelata teineteise mälu kasutamine. Selleks määratakse igale protsessile oma virtuaalne mäluosa, millele vastava füüsilise mälu piirkonna protsessor salvestab eraldi tabelisse. Ketta ja failisüsteemid Operatsioonisüsteemidel on laialdaselt toetatavaid failisüsteeme. Linuxil on see valik suurim ext2, ext3, ReiserFS, Reiser4, GFS, GFS2, OCFS, OCFS2, NILFS ja Google File System. Linuxil on samuti täis tugi XFS, JFS ja FAT failisüsteemidele, lisaks toetab Linux NTFS failisüsteemist lugemist. Windowsil teisest küljest aga on tugi ainult FAT12, FAT16, FAT32 ja NTFS failisüsteemidele. NTFS on nendest uusim ja efektiivseim. Kõikidel FAT failisüsteemidel
suureks ja viia arvuti thrashing olekusse. Teine mäluhalduse tähtis osa on protsessori abiga virtuaalmälu kasutuse korraldamine. Kui mällu on laetud mitmeid protsesse, siis tuleb neil keelata teineteise mälu kasutamine. Selleks määratakse igale protsessile oma virtuaalne mäluosa, millele vastava füüsilise mälu piirkonna protsessor salvestab eraldi tabelisse. Ketta ja failisüsteemid Operatsioonisüsteemidel on laialdaselt toetatavaid failisüsteeme. Linuxil on see valik suurim ext2, ext3, ReiserFS, Reiser4, GFS, GFS2, OCFS, OCFS2, NILFS ja Google File System. Linuxil on samuti täis tugi XFS, JFS ja FAT failisüsteemidele, lisaks toetab Linux NTFS failisüsteemist lugemist. Windowsil teisest küljest aga on tugi ainult FAT12, FAT16, FAT32 ja NTFS failisüsteemidele. NTFS on nendest uusim ja efektiivseim. Kõikidel FAT failisüsteemidel
annaabi.ee 
