Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste (kaas)autor, keeles on kindlalt koha sisse võtnud ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali partitiivi ja illatiivi vormid ning -ismid ja ikud. Aaviku-eelsete -ismuste ja -ikeride asemel; tähelepanuväärne on ka Aaviku poolt soovitatud ning eesti keeles täielikult kodunenud soome laenude hulk, nagu ka eesti murdeist kirjakeelt rikastama toodud sõnade oma. Aavikut ei toetand ei valitsus, ei ükski organisatsioon ega asutus. Johannes Aavik võttis ta soome keelest kasutusele selliseid sõnu, mille tüvi oli mõlemas keeles olemas. Näiteks lennukas, püstitama, jäse, almus, kääbus, kõiv, orb jt. Sõna "aluse" määratleb Aavik järgmiselt: 1) kahesilbiline tüvi; 2) tugevnev astmevaheldus; 3) pikk vokaal 1. silbis; 4) konsonant sõna alguses; 5) teine tüvesilp on -da-; 6) 1. silbi lõpus on l, n, või r. Info sain: http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Aavik
loomulik. Hirve luules leiab palju eri tüüpi helikordusi, ohtralt on homonüüm- ja täisriimide kõrval ka nn. ebatäpseid riime, ird ja liitriime. Nii suhestub Hirve luule kas või puhtalt riimide kaudu sümbolismiga, vooluga, millega Hirve luule kujundlikku ja temaatilist maailma kõige sagedamini on seostatud. Hirve seni viimane kogu "Ülemlaul" ilmus eelmisel aastal ning kandideeris kirjanduse aastapreemiale. näe valvur toetand nurka püssiraua on tardumuses püsind neetult kaua kui oleks juba läbitud see lõik... perroonilt kostab konemehe hõik ning keegi pimeduses tõstab saua ses jaamas rong ei peatu kuigi kaua: vast ühe inimelu ongi kõik
soome laenude hulk, nagu ka eesti murdeist kirjakeelt rikastama toodud sõnade oma. Aavik tegeles ka süntaksiga, sel alal on tema peamisi teeneid des ja nud- lauselühendite propageerimine ja sõnajärje degermaniseerimine. "Ei tohi unustada, et Aavik lansseeris oma keeleuuenduse ja selle menu algas võõra võimu all. See oli algul puhtalt ühe mehe üritus, ilma igasugu välise abita. Hiljem sai Aavik ainult moraalset toetust nooremalt intelligentsilt ja kirjanikelt. Aavikut ei toetand ei valitsus, ei ükski autoriteetne organisatsioon ega asutus." [Tauli 1982, lk. 37] Eesti keeleuuendus on maailma radikaalsemaid, seda teadis Aavik isegi, võrreldes oma töid-tegemisi keelereformidega Norras, Soomes ja Ungaris (XIX saj.). Soome ja Eesti juhtumi puhul algas kõik poliitiliste muutustega ning rahvuskeele staatuse muutumisega: tuli hakata rahvuskeeles riigiasju ajama, kõrgharidust andma jne. Nii seal- kui siinpool
Rus kindral Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogandi vallutada Judenits .valged said lüüa kuna tegid vigu ja tegevus oli kordineerimata.Valed ei tahtnud impeeriumi ärrele tekkind riike tunnistada, enamlased olid aga selleks valmis. Enamlased said endlae tööstuspiirkonad ja olulisemad raudteesõlmed. 2veebruar 1920 Tartu Rahu sõlmiti Talurahvasõda enamlased võitsid kodusõja , nende olukord oli aga ebakindel. Talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele ja ei toetand kollektiivmajandite loomist. Erilise kuulsuse omandas anarhist Mahno . Kes külvas hävingut oma kuulipildujavakritega nii punaste kui vlagete seas. Punased reetsid oma liitlase ning hävitasid Mahno jõud 1921 aastaks. Poola-Vene sõda kodusõja võit oli enamalastes äratand maailmarevolutsiooni kava. Tuli teelt pühkida Poola ja vallutada Saksamaa . Nõukogude juhid uskusid et Poola võtab neid vaimustusega vastu, poole hakkas aga vastu
annaabi.ee 
