1950ndate alguseks olid riigid saavutanud sõjaeelse tootmistaseme, majandus moderniseeriti -> majandusimed Kaasa aitasid Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (ehk Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Liiguti heaoluühiskonna poole, selleni jõudsid esimeseda Põhjamaad o Eesmärk: tagada kõigile inimestele võrded võimalused ning kiindlustada nende elu mitmesuguste sotsiaalsete tagatiste ja riiklike abiprogrammide toestusel o Algust tegi Rootsi enne sõda (töötukindlustus, peretoetused, puhketasud, 8-tunnine tööpäev), pärast sõda eksportis oma toodangut teistesse Põhjamaadesse, rikastus SBl polnud jõudu oma koloniaalimpeeriumi koos hoidmiseks -> iseseisvusid Briti asumaad Aasias ja Aafrikas o Lagunemine kulges suhteliselt valutult, SB säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitlise mõju
valitseja. Riigi raske olukorra tõttu toetas ta helleniseerivat poliitikat. Aatast 200 toimus aga vastassuunaline liikumine hellenismile, mida iseloomustas Egiptuse ja Ida mõtteviisi esiletungimine, ning idamaise religiooni ja mütoloogia renessans. Selle arengu vastu, mille aspektiks oli ka Makkabite ülestõus- astus ka Antiochos IV. Hellenistlik programm tähendas väikesearvulise intellektuaalse eliidi revolutsiooni välismaiste jõudude toestusel ja oma rahva arvel. Too pööre pidi toimuma haridusreformina: Jeruusalemmas rajati 175 gümnaasium, kus hakati noorukeid treenima nii füüsiliselt kui vaimselt selleks, et nendest saaks uue hellenistliku ühiskonna väärtuslikud liikmed. See uus eliit pidi hakkama seisma kõrgemal laiast harimatust massist. Antiochos soodustas sellist liikumist, kuigi suuresti sõltus see initsatiiv hellenistlikest jeruusalemmlastest
annaabi.ee 
