· Algul polnud alaline sõjavägi, enamasti koos sõja puhul ja vabatahtlikest koosnevad. Oli nii oma kui ka välisriigi mehi, eriseisustest. · Ebausaldusväärne, võidi pooli vahetada. c) Struktuur ja relvastus: · Jalavägi põhiväeks, rügement, kompanii relvadeks, raskejalaväelastel külmrelvad: oda ja mõõk. Kergejalaväelastel tulirelvad: arkebuus eest laetav sileraudne püss. Hiljem tuli musket täiustatud püss, toestatav osa leiutati/loodi 16. sajandil, võis tulistada 400 meetri kaugusele. · Suurtüki vägi oli väikese tähtsusega, oli eravõtjatest inseneride loodud. · Ratsavägi: mõõk, piik, arkebuus, püstol. 2. Alalise armee loomine a) Tekkimine: · Absolutism vajas ustavamat väge, kindlamat. b) Komplekteerimine: · Vabatahtlik ja sundvärbamine. Riigi poolt värbamine. · Majanduslikel põhjustel mindi sõjaväkke.
Kuna töö eesmärgiks on analüüsida Eesti peavoolumeedia nägemust Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning omavahelisest sõltuvusest, on meediamonitooring relevantne ja ainus mõeldav, reaalselt rakendatav andmete kogumise meetod, et saada asjakohaseid tulemusi. Andmeanalüüsimeetodina kasutan kvalitatiivset kontentanalüüsi, mis on mõistlik valik mõõduka arvu meediatekstide analüüsimiseks. Meediamonitooringu puhul on kvalitatiivne kontentanalüüs väga edukalt rakendatav ja toestatav andmete analüüsimise meetod. Olen kitsendanud töö teema tarbeks ka valimit, seda nelja peamise parameetri põhjal. Esimese sihiteadliku valimi parameetrina tooksin välja ajaraami, mille olen kitsendanud niipalju, et võtnud vaatluse alla vaid 2014. aasta märtsikuu, mil peamised Ukraina kriisi sündmused aset leidsid. Teise kitsendusena toon välja teema, milleks on: "Milline on Eesti enimloetuima online-meediaväljaande Postimees.ee nägemus
annaabi.ee 
