kinnituvad liikuvad okkad, katmata suu ja päraku ümbrus. Kilbid paiknevad 20 meridiaanse reana, millest 5 augukesed hiljusejalgade jaoks.suuvastsel küljel kiviplaat ja pärak. Suus Aristotelese latern- mälumisaparaat, 5 hammast. Okaste vahel haarlad, okkad ja haarlad mürgised. Jaguneb - korrassiilikud ja ebakorrassiilikud . Meripura pehme usja või kurgikujulise keha ühes otsas suu, teises kloaak. Alumine külg ("kõhupool") võib olla teiseselt lamedam ja hiljusejalad suuremad. Toeseplaadid on mitmekesise kujuga, kuid pisikesed ja kehaseinas peidus. Suud ümbritseb 10-30 hargnevat, sissetõmmatavat kombitsat. Kloaaki avanevad pärak, kaks hargnevat vesikopsu ja torujad Cuvier' elundid, mida loom ärritamisel välja paiskab. Arenenud veresoonkond. 76. Poolkeelikloomad - Üksikud või koloonialised mere- loomad; ussi moodi kehaga, mida katab ripsmeline limanahk. Kolm kehaosa: kärss, kaelus, ja pikk kere. Suu on kaeluse serva all. Suukeelik, paarilised lõpuspilud
hiljusejalgade jaoks. Suuvastasel küljel asub kiviplaat, ja enamasti ka pärak. Suus on nn. Aristotelese latern mälumisaparaat 25 lubiplaadist. Kehapinda okaste vahel puhastavad ohtrad haarlad (peditsellaarid). Nii okkad kui haarlad võivad olla väga mürgised. Meripurade (Holothuroidea) ehitus: Pehme usja või kurgikujulise keha ühes otsas suu, teises kloaak. Alumine külg ("kõhupool") võib olla teiseselt lamedam ja hiljusejalad suuremad. Toeseplaadid on mitmekesise kujuga, kuid pisikesed ja kehaseinas peidus. Suud (paikneb aboraalses otsas) ümbritseb 10-30 hargnevat, sissetõmmatavat kombitsat. Kloaaki avanevad pärak, kaks hargnevat vesikopsu ja torujad Cuvier' elundid, mida loom ärritamisel välja paiskab. Arenenud veresoonkond. Söövad kleepuvate kombitsatega kogutavat detriiti ja pisiorganisme. 76. Okasnahksete (Echinodermata) ja poolkeelikloomade (Hemichordata) võrdlus, säälhulgas vastse arengus ja moondes
annaabi.ee 
