tükeldunud kalju 1 : 0,1 1 : 0,25 monoliitne kalju vertikaalne 1 : 0,1 Toestuse arvutamine. Kõige lihtsam on nõlvasid toestada puitkilpidega (kui süvendi sügavus pole üle 4 meetri). Toestuse laudu (kilpe) arvutatakse jätkuvtaladena, mida koormab pinnase surve (q´) horisontaalkomponent ja mille sildeks on toepostide vahekaugus. Vajalik laua-paksus leitakse valemiga t = L*q´/ fm,d , kus L on toepostide vahekaugus; q´ - pinnasesurve fm,d - puidu arvutuslik paindetugevus (võib võtta 13 N/mm2). Aktiiv- ja passiivsurve Survet, mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest, nimetatakse aktiivsurveks. Vastupanu, mida avaldab pinnas mingi välisjõu tõttu pinnase poole liikuvale seinale, nimetatakse passiivsurveks. Aktiiv- ja
Linn ei tunne ringmüüri säilitamise vastu mingisugust huvi /---/ mida varem nad kõrvaldatakse, seda kasulikum on see liiklusele." [1] Kas siis või juba varem ehitati torni sisemus ümber mitmete vaheseintega. Laskeavade asemele tekkisid arhitektuurselt sobimatud ruutaknad. [1] 19691970 likvideerisid restauraatorid tornis avariiohu. Torni sisemusse rajati raudbetoonkarkass koos torni ülemisi korrusi hoidvate toepostide ning vahelagedega, taastati korruste algsed gabariidid ja laskeavade süsteem. [1] 1983 1984 sisustati torn loodava arhitektuurimuuseumi ekspositsiooni tarbeks. Muuseum asus tornis 19911996 aastani. Pärast arhitektuurimuuseumi väljakolimist oli tornil mitmeid rentnikke.[1] 2009. aastal alustas Loewenschede tornis tegevust keraamikuid ühendav MTÜ Asuurtorn. Keraamikakeskuseks kohandamise käigus taasavati sissepääs Tornide