Teises osas käsitletatakse Eesti Riigi investeeringute strateegiat ja prioriteete. Kolmandas osas on toodud Eesti investeeringute poliitika praegune olukord. Peamised eesmärgid investeeringute poliitikas on: luua keskkonna, mis soodustaks suuremaid investeeringuid erasektorisse, meelitades välismaised ja erainvesteeringud ettevõtete ja valitsuse toetuse ülesehitamiseks, ning samuti tähtsaimate eluvõimaldavate tootmiste ning sotsiaalse sfääri toeatamine, tõstes samal ajal kapitalimahutuste efektiivsust. 1. INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD 1.1 Investeering Autori arvates riik peab effektiivselt ja asjatundlikult juhtima investeeringuid. Mida korralikum riik analüüsib saadud kogemust ja erinevaid andmeid sellest valdkonnast, seda parem. Üheks majandus poliitika vormiks on investeeringute poliitika, mis sisaldab investeeringu
rindele saatmise põhjus oli see, et Kaitseliit oli sellel ajal ainukene sõjaline organisatsioon, mis oli võimeline rindele minema. Teatavasti kukkus esimene mobilisatsioon Vabadussõjas läbi. 10.detsembril. 1918. aastal väljastati paljudes maakonnavalitsustes päevakäsk:"Kohustada kõiki meeselanikke, kes 18-50 a. vanad ja rahvaväkke võtmisest vabaks jäänud otsekohe astuma Eesti Kaitseliitu, kellel on ülesandeks korra ja julgeoleku kaitsmine ning valitsusasutuste toeatamine nende sääduslikkude nõudmiste täismisel. Kaitseliitu vastuvõtmine sünnib kaitseliidu staabis, mis esialgu maakonna-valitsuste ruumides asub, igapäev kella 10-12 ja 3-5 päeval. Üle 50 a. vanade Kaitseliitu astumine on vabatahtlik." (Kivirähk 1937, 43) 1920.aasta 1 veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125000 liiget. Kaitseliitlaste ülesanded olid sõja-ajal erinevad. Kaitseliitlased pidid täitma nii politseinike, vanglaametnike ja 4
ME EI TEE TÖÖD 51 o Töösulg – tööandja algatab selle ka määramata ajaks, ja tahab saavutada töötajatelt v liitudelt järelandmisi. EI LASE TÖÖD TEHA o Hoiatusstreik – kestus kuni 1h. Hoiatakse tööandjaid et kui te ei hakka läbirääkima, siis me ei tee enam tööd. 3 päeva tuleb ette teatada. o Toetusstreik – kellegi streigi toeatamine ja teatakse 3 päeva ette. Streikide põhjused nõudmiseid ei rahuldata ja läbirääkimised ei mõju o Streik kui poliitiline tegevus o Streik kui läbirääkimiste protsess – positsiooni näitamine, kaasatakse profesionaalsed läbirääkijad, kes sõnastavad eesmärgile jõudmisi. Eelnevalt on infot jagatud nt palgatõusu määra töötajate poolt, et kas tööandjal on mõtet hakata läbirääkima.
annaabi.ee 
