Rudolf Tobias Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873. aastal Käinas, Hiiumaal. Ta on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organistina. Rudolf Tobias on eesti professionaalse muusika rajaja ning esimeste Eesti instrumentaalsete helitööde autor. Rudolf Tobias õppis aastatel 1893-1897 Peterburi konservatooriumis. Seal õppis ta professor Nikolai Rimski-Korsakovi käe all. Konservatooriumi lõputööna kirjutas ta kantaadi ,,Johannes Damaskusest". 1904. aastal asus Rudolf Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusika- ja eraõpetajana mitmetes koolides. Lisaks võttis ta aktiivselt osa kontsertide organiseerimisest. Kuid liiga kitsad majanduslikud olud ning piiratud muusikaelu sundisid Rudolf Tobiase Lääne- Euroopasse minema. Seal tutvus ta kaasaegse muusikaelu ja heliloominguga. Tema tähtsamate heliteoste hulka kuuluvad oratoorium ,,Joonase lähetami...
Rudolf Tobias Eliisa Annusver TTP2 Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "J...
Heliloojad, kellest siin peatkis juttu tuleb, lksid Peterburi ppima eelkige mingit pilli (Tobias, Artur Kapp, Ldig, Saar, Sda orelit, Lemba klaverit, Eller viiulit, Kreek trombooni). Kompositsiooni ppisid nad teise erialana. Selle plvkonna heliloojad panid aluse professionaalse muusika kiirele arengule Eestis. Kui seni oli helilooming siin piirdunud peamiselt koorilauluga, siis 19.-20. sajandi vahetusel kirjutati vga erinevate anride esikteosed, suur osa neist Rudolf Tobiase poolt. Alates Tobiasest on meldud ka helikeele rahvuslikkusest - sellest, mille poolest eesti muusika viks teiste maade omast erineda ning kuidas seda saavutada. Rahvuslikkuse idee seostub eriti Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja Heino Elleri loominguga. Samal ajal tid uuendusmeelsed heliloojad (eriti Rudolf Tobias, Mart Saar ning Heino Eller) eesti muusikasse ka omaaegse euroopa muusika kaasaegseid vljendusvahendeid. 1919. aastal asutati Tallinnas ja Tartus krgemad muusikakoolid ning enamus
iseloomulik, nn. Õnnelikkude ehk niisuguste liik, kel harrastus ja töö kokku langevad. Nagu Villem Grünthal-Ridala. Kuid kõiki selliseid me ei tea: mõni ülitagasihoidlik tegi näo nagu puhkaks, aga ise kirjutas, sest leivaraha oli tarvis. Kirjanduslukku jäid tühjad kohad. See teeb uurijate töö raskeks. Neid, kes nimekamalt kirjanikehuvisi uurijaina rahuldanud, võib Haapsalust ühe käe sõrmedel lugeda: esmest 'Kalevala' tõlkijast J. M. Eisenist, H. Tobiasest ja V. Alttoast. Jääb veel vist ainult kirjandusteadlane Liisi Raud, kes käis Läänemaa Ühisgümnaasiumis 1920.-1922. a. ja peale Faehlmanni, Kreutzwaldi ja Vilde elu ning loomingu põhjaliku uurimise ning tutvustamise raamatutes on kirjutanud ka lastejutte ning palju teadusarikleid. Aga ilmselt mitte Haapsalus ega Haapsalust. Villem Alttoa on küll oma kolleegi, läänemaa koolinõuniku Ernst Enno ettevõtmisi kohapeal uurinud, aga kas ka kohapeal nendest kirjutanud, seda ei tea
annaabi.ee 
