kuskil läänes, kus on ilus ja päike paistab. Tema põhiliseks eesmärgiks oli, et teda ei tuntaks ja ta ise kedagi ei tunneks. Ta otsustas leida mingisuguse töö bensiini jaamas- ta varustaks autosid bensiini ja õliga. Töölisena mängiks ta kurttumma, et keegi teda ei segaks ja ei hakkaks häirima. Selle raha eest mis ta teenib ehitab ta omale onni ja elab seal elulõpuni. Kurttumma teesklemine oli loomulikult tobedus, aga idee iseenesest meeldis talle ja läände minemisega oli tal tõesti tõsi taga. Kõigepealt tahtis ta aga oma õe Phoebiga jumalaga jätta. Ta läks kooli kus Phoebe õppis, ta oli isegi seal koolis käinud. Holden kirjutas õele kirja ja andis selle vanema daami kätte, et tema kirjakese Phoebe'ile IV b-1 klassi kätte toimetaks. Sel ajal kui Holden õde muuseumi vestipüülis ootas, tulid kaks poissi kes tahtsid näha muumiaid. Ta juhatas nad muumiateni ja jutustas neile neist
mittemehiselt talus; oma tava hüljates ei pidanud ma selles vajalikuks kohelda teda pehmelt, kuna ta sõitlemist vääris rohkem kui lohutust. Raskesti tabatuile ja ränka haava halvasti taluvaile tuleb ju esialgu järeleandmisi teha, las küllastub või siis vähemalt laseb esimesel valuhool välja voolata. (2) Need, kes sihilikult võtavad leinas olla, saagu otsekohe karistada; võtku nad teadmiseks, et mõningane tobedus avaldub isegi pisarais. Ootad lohutusi? Saa etteheiteid! Poja surma talud sa hädiselt; mida oleksid teinud siis, kui oleksid kaotanud sõbra? Suri poeg, kelle tulevik ebakindel, pisike; otsa on saanud tilluke aeg. (3) Otsime põhjusi kurvastamiseks, soovides saatuse vastu ülekohtuseltki kaebust tõsta, justkui ta kurtmiseks õiglasi põhjusi ei annaks; kuid Heraklese nimel, mulle juba tundus, et sinus on piisavalt