Tollel ajal said alguse sellised uued ja huvitavad ning veel praegugi Eesti tuntuimad punkbändid, nagu 1984. aastal alustanud Vennaskond ja 1986. tekkinud J.M.K.E. Viimaks leidis Eesti punkliikumine kajastamist ka trükisõnas, ajakirjanduses ilmusid mitmed palju vastukajasid põhjustanud artiklid. Muidugi, nii nagu peaaegu kogu ühiskond kannatasid ka need kirjutised kommunistliku ajuloputuse all. "NSV Liidus ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida ainult Lääne moe tobedast jäljendamisest. Aga oleks suur viga pidada punki kahjutuks, üksnes väliseks ilminguks. On väidetud, et noored tahtvat lihtsalt tähelepanu äratada, eakaaslaste seast välja paista. Ehkki tahetakse ka seda, on säärased väited üpris vastutustundetud. Meid on lapsepõlvest peale õpetatud: riie ei riku meest ehk sisu on tähtsam kui vorm. Läänes kujundas ühiskond punkarluse sisu ja vormi. Kas maksab uskuda, et koos
Tollel ajal said alguse sellised uued ja huvitavad ning veel praegugi Eesti tuntuimad punkbändid, nagu 1984. aastal alustanud Vennaskond ja 1986. tekkinud J.M.K.E. Viimaks leidis Eesti punkliikumine kajastamist ka trükisõnas, ajakirjanduses ilmusid mitmed palju vastukajasid põhjustanud artiklid. Muidugi, nii nagu peaaegu kogu ühiskond kannatasid ka need kirjutised kommunistliku ajuloputuse all. "NSV Liidus ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida ainult Lääne moe tobedast jäljendamisest. Aga oleks suur viga pidada punki kahjutuks, üksnes väliseks ilminguks. On väidetud, et noored tahtvat lihtsalt tähelepanu äratada, eakaaslaste seast välja paista. Ehkki tahetakse ka seda, on säärased väited üpris vastutustundetud. Meid on lapsepõlvest peale õpetatud: riie ei riku meest ehk sisu on tähtsam kui vorm. Läänes kujundas ühiskond punkarluse sisu ja vormi. Kas maksab uskuda, et koos
näis uutmine punkaritest kauge kaarega mööda minema: ajakirjanduses ilmunud punkarite kohta käivad kirjutised jäid sama hukkamõistvateks kui varem. 5. augusti „Noorte Hääles“ ütles noortejuht J. Liiv punkaritele „Vaata avali silmi enda ümber ja sa näed, et sa oled üksi, üksi oma narrimundri ja eluvõõraste kommetega.“68 Rein Pihlak lisas: „NSVL-is ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida vaid Lääne moe tobedast jäljendamisest. Aga oleks suur viga pidada punki kahjutuks, üksnes väliseks ilminguks.“69 Intervjuus 6. augusti „Noorte Häälele“ rääkis jurist Vello Andre oma suhtumisest punkaritesse ning leidis, et punkarid annavad endast märku ENSV-s alates 1980. aastatest, et tegu on väikse grupeeringuga ning erinevalt Lääne riikidest puudub laiemapõhjalisus. Lisaks väljendas Andre veendumist, et punkaritel puudub igasugune põhimõttekindlus ning nad avaldavad