Jaanus sai vastuseks, et kuna ta on seda perekonda siin nii kaua aidanud, et siis ta peaks saama endale vähemalt sauna. Jälle on kuulda, et hundid tulevad. Jaanus rääkis, et täna need hulguvad tare ümber. Jaanus rääkis, et nii hale on Mari ja Jaanust vaadata, et neid ei ühenda miski ja veel see kolmas... Vanaema ütles, et kolmas on juba arvatavasti surnud, kuid Jaanus väitis vasta, et see on ikka Tiina, kes võtab inimestelt leiba vastu ja ei ründa inimesi. Siis tuli toauksest sisse Margus. Mari küsib, et kus ta nii kaua oli ja, et vedas tal, et hundid teda ära ei söönud. Margus vastas tusaselt, et pole see Mari asi, kus ta käis. Käib kraapimine ukse taga. Vanaema kardab ning hakkab laulma, et hundid ära läheksid. Käib järsku naisterahva karjatus. Vanaema ütles, et see on Tiina hääl. Jaanus ja Margus läksid väla ja tuppa tulles nägi vanaema, et nende süles on Tiina. Tiinal olid räbaldunud riided seljas
Jaanus sai vastuseks, et kuna ta on seda perekonda siin nii kaua aidanud, et siis ta peaks saama endale vähemalt sauna. Jälle on kuulda, et hundid tulevad. Jaanus rääkis, et täna need hulguvad tare ümber. Jaanus rääkis, et nii hale on Mari ja Jaanust vaadata, et neid ei ühenda miski ja veel see kolmas... Vanaema ütles, et kolmas on juba arvatavasti surnud, kuid Jaanus väitis vasta, et see on ikka Tiina, kes võtab inimestelt leiba vastu ja ei ründa inimesi. Siis tuli toauksest sisse Margus. Mari küsib, et kus ta nii kaua oli ja, et vedas tal, et hundid teda ära ei söönud. Margus vastas tusaselt, et pole see Mari asi, kus ta käis. Käib kraapimine ukse taga. Vanaema kardab ning hakkab laulma, et hundid ära läheksid. Käib järsku naisterahva karjatus. Vanaema ütles, et see on Tiina hääl. Jaanus ja Margus läksid välja ja tuppa tulles nägi vanaema, et nende süles on Tiina. Tiinal olid räbaldunud riided seljas
Oma ema, Emilie Jungi mäletab Carl kui kummalist naist, kes oli mõneti vastuoluline isiksus. Ta oli teatud määral psüühiliselt ebastabiilne ning viibis mitmel korral Baselis ravil arusaamatute füüsiliste kaebuste tõttu. (JUNG 2004:19) Nende üheks põhjuseks võisid olla Jungi vanemate omavahelised abieluraskused. Jung ütleb, et ta ema oli õhtuti ,,õudne ja salapärane" ning väike Carl magas oma isa toas. Jung kirjeldab juhtumit, kus ta nägi ühel ööl ema toauksest väljuvat kiirgavat, ebamäärast kuju, kelle pea oli otsast ära ning hõljus tema eel nagu väike kuu. Otsekohe tekkis uus pea, mis samuti hõljudes eraldus. Selline protsess kordus kuus kuni seitse korda. (JUNG 2004:28) Oma isa kirjeldab Jung vaikse mehena, kes oli oma koguduseliikmete suhtes liigagi hea ning hoolitsev. Selle varjuküljeks oli depressioon ning närvilisus kodus. (HALL&NORDBY 2007:15) Kogemus sellest, kuidas ema võib mitmeks kuuks kaduda, tekitas
majja või majast. Niisugune oli maksev kord. Aga see kord maksis ainult esiukse kohta. Tagauksest minnes ei kõlisenud kellegi kell. Seal läksid lihtsalt, muud midagi, läksid ja pöördusid pahemat või paremat, nagu soovisid, aga pöörduma pidid, muidu ei saanud. Linnas on ikkagi nõnda, et kui tahad kuhugi saada, siis pead pöörduma, pead õigel ajal ja kohal pöörduma, sest muidu on sul tingimata midagi põiki ees. See pole see, mis maal. Seal on teisiti. Seal pole muud kui mine, astu toauksest välja ja hakka kohe minema, ikka otsekohe edasi, ehk olgu siis, et sa ise vabal soovil kuhugi pöördud. Tulevad sul vastu kraavid, neil on trummid peal või neist hüppad sa üle. Jõgedel on sillad või voogudel uued ja vanad tõkked, kõik aina selleks, et inimesed pääseksid otseteed edasi. Põldudel on peenrad kui nöörid ja läbi pääseb kartuli- ja rukkivagudestki. Rabaski on laugaste vahel seljandikud, kust inimesed teed leiavad, kui nad
annaabi.ee 
