Liilialisi kasvatatakse palju Eestis Peamiselt on aedruut levinud kultuurtaimedena aedkuutõverohi, LõunaEuroopas ja Eestis porrulauk, küüslauk, harilik sibul, tulbid, kasvatatakse aedades ravi ja erinevad liilialiigid tuliliilia, kirju liilia, maitsetaimena. kuningliilia jne. Eestis kasvavad toataimedena, ei talu külma SUGUKONNA LIIKIDE TÄHTSUS LIILIALISED RUUDILISED Liiliaid on kasutatud meditsiinis Mahlakad viljad sisaldavad (aaloe põletushaavade raviks, hulgaliselt vitamiine. algselt kõhulahtistina; Fritillaria cirrhosa palavikualandaja, Vilju süüakse värskelt ja nende köharavim; karulauk jms). mahlast valmistatakse
Säärased "puukägistajad" on mõned malai viigipuud (Ficus), ameerika kluusiad (Clusia) ja uusmeremaa mürdilised (Metrosideros); aja jooksul kujunevad neist suured puud, mille "tüve" moodustavad kunagised juured. Rohtsed püsikud maapinnal etendavad vihmametsas vähetähtsat osa. Nad on kiirekasvulised hiidrohttaimed, nagu banaanid, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile, või siis äärmiselt vähenõudlikud varjutaimed, mida sellesama omaduse tõttu kasvatatakse meil toataimedena (Aspidistra, Chlorophytum, Tradescantia, Saintpaulia) ja mis uuenevad peamiselt vegetatiivselt. Tiheda rohustu puudumist metsa all seletatakse ka puude tugeva juurekonkurentsiga. Parasiittaimede osatähtsus on väike. Tuntuim on raitlill (Rafflesia), suureõieline varretu ja lehitu juureparasiit tsissustel. Kokkuvõtteks võib öelda, et vihmamets moodustab äärmiselt konkurentsitiheda koosluse, kus valgus ja toitesoolad on peamisteks limiteerivateks teguriteks