paiknevad kõrvalhooned, ning valmis peahoone taga asuv tiik. 19. sajandi lõpus uuendati mõisahoone interjööri ja lisati tagaküljele rõdu. · Sagadi mõisa uhkeimaks ehitiseks on 18. sajandist pärit varaklassitsistlik peahoone ehk härrastemaja. · Mõisakompleksi hakati 1977. aastal ulatuslikult restaureeima, ning tööd lõpetati 1980. aastate lõpus. · 1857 - Mõisa keskuses tegi tööd 24 teenijat, 7 toatüdrukut, 3 toapoissi, 3 kutsarit, 1 kokk, 1 aidamees, 1 aednik, 2 tislerit, 1 valvur, 1 karjus, 2 karjanaist, 2 linnu- ja 2 loomatalitajat. · 1929 - Sagadi algkool kolis härrastemajja. Esialgu kasutas Ernst von Fock sellest veel ühte tiiba, kuid juba aasta pärast kolis ta valitsejamajja ning sealt lõpuks rinnaku alla jäävasse endisesse mõisatööliste elamusse. Kool töötas endises härrastemajas kuni 1973. aastani. · Praegu kuulub mõisakeskus Riigimetsa Majandamise Keskusele.
Samuti on Helen Lokuta andnud soolokontserte paljudes Eesti kirikutes ning ka välismaal. Prints Don Ramirot mängis Roland Liiv, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1998. aastal. Ta on pälvinud diplomeid ja auhindu erinevatel konkursidel. Samuti on ta laulnud Tartu "Vanemuises", Pärnu "Endlas" ja ka välismaal. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites, nagu "Carmen", "La Traviata", "La Cambiale di Matrimonio", "Võluflööt", "Lõbus lesk". Don Ramiro toapoissi Dandinit mängis Taavi Tampuu, Monte Fiascone parunit Jouni Kokora, Don Magnifico tütreid Valentina Talumaa ja Juuli Lill, Don Ramiro õpetajat Mart Laur ning härrasid printsi õukonnas etendas Rahvusooper Estonia meeskoor. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestrit juhatas dirigent Arvo Volmer. Esimene vaatus algas avamänguga, mis pälvis publiku aplausi. Esimene stseen oli elutoas, kus isa tukkus diivanil ja õed puhkasid raskest päevatööst, Tuhkatriinu pidi aga tööd rabama
pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 1840ndal on suur ikaldus ja tohutu naljaaeg, kõikidel lastel olid uhked hobused. Isegi mõisated polnud kaera nii palju, et priisata võiks. Krahvipojad sõitsid rahulikult talupoegade põldudele, võtsid oma hobustele söögiks kaeru ja üldse ei huvitunud sellest, et talupojad võisid nälga jääda. Kui ühel poisil hammas valutas, ja ta kohe rohtu ei saanud, siis ta peksis rusikatega oma toapoissi, too vastu lüüa ei tohtinud. Kasvatati Tolstoi kõrgiks ja egoistlikuks aadlikuks. 1841 kolib kogu pere Kaasanisse, et jätakata haidusteed. 1844. Astub Kaasani ülikooli. Seal õppimine on ka, kui miski asi meeldis, siis ta õppis seda, kui aga midagi tundus vastumeelset, siis kaotas selle vastu kohe huvi. 1847. Esitab ülikoolile avalduse, et seoses halva tervise ja perekondlike asjaoludega, et üliõpilaste nimekirjast välja arvata. Sai samal ajal