2 Tundub esialgu igav, kuid lugu elavdavad illustratsioonid. Dalili on õnnestunud säilitada neutraalsus ja objektiivsus. Ta ei kasuta emotsionaalseid epiteete. See läheneb ideaalis teadustekstile. Oluline on kirjeldus sellest, kuidas jaguneb ühiskond elukutsete kaupa. Kirjanikud püüdlesid selle poole, et esitada tekst kui dokumendi analoog. Kasutati pseudodokumendi monteerimist teksti. Peterburskii ugol vn k see toanurk, mille sai välja üürida (ka üldisemalt nurk). See olukirjeldus algas motoga, mis kujutaski endast pseudodokumenti. Selles motos imiteeritakse tüüpilist nurga väljaüürimise kuulutust see oli kirjavigadega (,,Üüritakse välja nurk"). Iga sõna selles motos oli kirjutatud valesti, kuna Nekrassov eeldab, et kuulutuse autoriks oli harimatu perenaine. Oluline oli keel, stiil. Romantikud kasutasid kõrgstiili. Olukirjeldustes kasutati kõnekeelt.
hüüdis: ,,Herr Koovi!" Kui vastust ei tulnud, katsus ta ust avada, mis oli aga lukus. Siis ruttas ta läbi suure toa, tõmmates Indrekut näpuga endale järele, ja katsus seda ust, mis viis otseteed edasi, aga ka see oli lukus. Igal pool valitses praegu tühjus ja vaikus. Ainult lamp põles endiselt suures toas laual ja temast pisut kõrval sirutas valge luik lae all oma tiibu tolmunud rahuinglina. Üks toanurk oli tumepunasest lilletatud kretongist eesriidega muust ruumist eraldatud ja kui direktor ärevalt mööda tuba edasi-tagasi jooksis, nagu ei teaks ta, mis teha, pani tema lehviv öökuuesaba ka lilletatud kretongi lehvima ja laskis tema taga näha kahekordseid, ülekuti üksteise sammaste otsa asetatud voodeid. Suure kapi otsas, mille külge oli kinnitatud eesriiet kandva traadi teine ots, seisid kõrvuti kaks kipsist rinnakuju. Need olid asjad, mis köitsid Indreku tähelepanu