niiskuse ja kergesti vett läbilaskva bromeeliamulla on see hoolsamiseks lihtne taim . Paraku võtab vilja küpsemine aega mitu kuud , samuti ei kasva vili eriti suureks ega ole siseruumides kasvatatuna söödav . Ogaliste servadega lehti tuleb ettevaatlikult käsitleda . [2][3][4] Aphelandra ( Aphelandra ) Aphelandra on kirjuleheline kollaste või oranside õitega taim õitevärv sõltub sordist . Peale õitsemist võib taim kergesti oma lehed kaotada . Ta vajab toaleiget vett , kõrget õhuniiskust ja palju valgust , kuid mitte otsest päikesevalgust . Kastmisvee kvaliteet on sellele õrnale taimele olulise tähtsusega . Nõuab pehmet , seisnud vett . Mullapall ei tohi mitte mingil tingimusel kuivada ning kuiva õhu tagajärjel muutuvad lehed pruuniks . Peale selle on ta tundlik putukamürgi suhtes . Paljundatakse pistikutega kile all . Kasutatakse õisdekoratiivtaime püsikuna siseruumides , talveaedades või suvel verandadel
kaapekakk (minileib), mis pandi kaljatõrde likku kaljale rammuks ja maitseks. Kui aga leivategemise vahe oli 2-3 kuud, tuli küna enne tarvitamist põhjalikult keeva veega puhtaks küürida. Sama tehti ka siis kui võeti kasutusele uus leivategemise nõu. Leivategemise eelõhtul toodi aidast vakaga jahu ning leivanõu tuppa sooja, et leivatainas kiiremini käärima hakkaks. Sooja toodi ka juuretis (hapu tainas eelmisest leivataignast). Hapu leivatainas Kõigepealt valati leivakünasse toaleiget vett. Sellesse peenestati leivajuuretis ning siis segati puumõla või -kulbiga kuiva rukkijahu, nii et tainas oli parajalt paks. Ühe liitri vee kohta läheb tavaliselt head kuiva jahu 1,5 - 1,7 kg. Sellest kogusest segati taignaks esialgu vaid pool. Valmis tainas tehti käega pealt hästi siledaks, riputati paks jahukord peale ning kaeti puhta rätiku või linaga. Künale asetati kaas ja jäeti siis sooja kohta hapnema. Külmal ajal pandi kaanele veel sooje riideid, et tainas ei jahtuks.
annaabi.ee 
